Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Vana madala torniga kirik pilgutab luugilaudu taeva poole
ja hakkab kui laulmisest väsinud vapper kerjus hardasti
oigama.
Heledad kellalöögid panevad leinajate tuimenenud
tundmused uuesti lainetama, silmad hakkavad jälle tilkuma. Jaa?
matjad kuulevad kella koguni teistmoodi kui pulmalised. See
ei olegi harilik vasekumin, mida needsamad inimesed
teinekord veel kuulda võivad. — Kunagi ei ole ainuüksi Maie pärast
kella helistatud — see on temale esimene kord, aga ka viimane
kord; ta on viimane kulu, mida kristlik kogudus Maie eest
kannab, on viimane au, mis Maiele kui ristiinimesele osaks
saab.
Kella kuuldes tõuseb Maie elukord matuseliste silme ette,
nad mõtlevad kadunu elu üle, kus võimetud
lootusevirven-dused kohisevate murelainete alla jäävad ja kõik ühes igavalt,
tumedal tuskamisel haua poole hoovavad. Ja nüüd on ta siin
ning risti oleme talle ka toonud. Midagi niisugust või
sellesarnast tunnevad ja mõtlevad matuselised; midagi tunnevad
ja mõtlevad nad tõesti, isegi küüdimehed ei ole harilikus
olekus. Väike Liine on nagu ennast unustades üksisilmi
kellatorni poole vahtima jäänud. Küll on ta ennegi kella kuulnud,
aga niisugust kui siin ei iialgi veel.
üksteise järel kukuvad torni luugist vahakarva pallid välja,
pihunevad väikesteks, kukuvad rohelisel katusel lahti ja
lasevad ilusaid helevalgeid laineid laiali. Ja lained muutuvad ikka
ilusamaks ja ilusamaks, hoovavad Liine peale, võtavad teda
õrnasti kaissu ja seal on nii ütlemata hea olla. Kõik on teada:
ema puusärgis, surnuaed, hobused, inimesed. .. kuid see kõik
on hea, kõik on ilus. Niisuguseid puusärkisid ja ristisid on
Liine küllalt näinud, aga see kõik on hea. Ei ole muret, ei
valu ... ainult hea on olemas ja see ei saa iialgi otsa.
Inimesed on igal pool ja on ka siin, inimesed surevad ja .. .
inimesi maetakse . .. aga see kõik on hea. Ema jääb siia, ei
tule enam ühes koju, aga see kõik on hea. Vanaema ja
väikesed õed ja Jaan tulevad ühes koju ja see on kõik hea. Ja kui
kodus midagi halba on või midagi hirmutavat, siis Liine läheb
voodisse teki alla, näeb ilusat und ja ärkab üles, ja räägib
vanaemale ja see seletab ära, seletab ka seda, kuhu ema nüüd
124
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
