Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
läheb ja et tal seal hea olla, ja Liinel vanaemaga on ka hea
olla .. . kõik on hea. Kaht kallist südant tunneb Liine, üks on
kadunud, teine on veel alles ja see on hea, kõik on hea, sest
vanaema elab!
Ja vanker liigub. Väike Liine vajub heinakarsi najale ja
kuulab ja unistab. Ja mida enam ta kuulab, seda enam tuleb
talle meelde; kuid midagi paha ei tule meelde, sest et midagi
paha kuski ei ole. Ta mõtleb, kuidas ema teda sügisel kooli
saatnud ja kuidas ta seal jõuluni õppinud, õppinud lugemist
ja laulmist. Kõik oli hea ja ilus, aga kõige ilusam oli laul „üks
paigake siin ilmas on". Ja kui Liine pärast jõulupühi enam
kooli minna ei saanud, kui ema haige oli, —- siis, siis luges
Liine tihti seda laulu ema voodi ääres ja — see oli nii ilus, et
ema nuttis ja kallistas Liinet, ja suudles ... „üks paigake siin
ilmas on" — ja Liine teab, kus ta on — hurtsikus ema ja
vanaema seltsis, jah, hurtsikus. Ja sinna hurtsikusse läheme
vanaemaga ühes tagasi — ning seal on hea olla. Liine on juba
paljugi kuulnud ja näinud ja koolilapsed on talle palju
rääkinud ... ta saab aru, et lapsi on igal pool ja kuidas lapsed elavad.
Kõigil lastel on emad, ja emad surevad ära, nagu Liinel, nagu
Alahurtsiku lastelgi... neid anti vöörmündri hoolde ja see
andis neid karjasteks ja kui neid peksti, siis jooksid nad
vöörmündri juurde ja see peksis kah ja ei lubanud nutta. Aga
Liine, kui midagi häda juhtub, läheb vanaema juurde ja seal
on niisama hea nutta kui täna. .. ema kirstu peal. ..
Vanaemal on niisama pehmed käed ja ta kõneleb niisama armsasti
ja tema juures ei karda Liine kedagi. „üks paigake" on Liinel
alles ja seal on õed ja vanaema — seal on hea. Midagi paha
ei ole, ja mis on, seda kõike räägib Liine vanaemale ja nad
nutavad üheskoos ja kõik on hea. Inimesed võivad hirmutada,
võivad lüüa, nagu Jaani; kuid sellepärast ei ole paha... Jaan
on hea laps, ja Liine ja vanaema . . . Kõik ilm võib kuri olla,
kuid „üks paigake" on Liinel ja seal ei ole midagi paha ... ja
sinna võib alati põgeneda ja seal on hea. Ja Liine teab küll,
kus ta praegu on ja mis tema ümber on . . . Puusärk, rist,
vankrid, inimesed, hobused, kirik ... ja sinine taevas üleval ja
torniluugist hoovavad imeilusad lained ... ja kõik on hea ja . . .
vanaema vaatab ka torni poole ja kuulab ja Liine .. .
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>