Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
virvendab igavus. Seinte vahet täidab armetu õudus, nii
väiklane, väiklane õudus.
Uhket ahelatehümni tahaksin kuulda.
Juuni 4.
Koridoris raugevad praegu vahimeeste sammud. Õuest ei
tõuse vähematki häält. Vaikus. — Niisugust vaikust juhtub
vangimajas tihti, kuid ta vältab ainult paar sekundit.
Kambrites kuulukse mingisugust ärevat kohinat; trellid
hakkavad ümisema.
Kusagil tõuseb põnev sosistamine. Ma astun akna juurde.
Äkki puhkes õues vali naer; puhkes ja vaikis. See oli
lühike vanginaer; ta kajas, nagu oleks keegi sületäie
malmi-tükke kivide peale paisanud.
Sellega lõppes ahelate palvetund, selle lõpmata lugulaulu
silmapilkne paus. — Siin ja seal kõlisevad rauad, koridorides
hakkavad vahimeeste sammud kajama. Ja nendes sammudes
kuuldub nagu midagi põnevat.. . kärsitust ja rahutust.
Juuli 22.
„Tuk-tuk-tuk!" kajab vaikne kloppimine seinakivides. Ma
kuulatan. Midagi põnevat ja õudset heljub kambrist läbi.
„Tuk-tuk, tuk, tuk-tuk!" kajab juba mitmel pool. — Ma saan
sõnumeid. Vangimajas on midagi iseäralist liikumas.
Senini on ainult eelteated minu kambrisse jõudnud.
(Vangide traadita telegraafis kulub iga sõna edasisaatmiseks paar
minutit ära. Ja mõnes seinas ei ole seegi edasiandmine
võimalik. Sellepärast antakse teated lühendatult edasi, kus teda
6iis sõnumisaaja ise endale ära seletab.)
Videvik. Ja mida hämaramaks õu läheb, seda enam elu
tõuseb müürides. Vangimaja on elav maja. Kivid elavad ja
.räägivad alusmüüridest kuni räästani. „Tuk-tuk-tuk!" kajab
siin ja seal, nagu peituksid kivides tõmbsooned, nagu voolaks
seal rahutu veri. — Kõik elab. Aknarauad sosistavad, laed ja
põrandad mõistavad üksteist ja külmad kivid annavad tuliseid
tundmusi edasi ning jutustavad vangi muredest vangile.
Minu akna lähedal kuuldub tasast kabistamist. Ma vaatan.
Läbi hämaruse mustab väike, korgisarnane asi. Ta ripub kui
ämblik nägematu lõnga otsas, liigub allapoole ja kaob ühe
148
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
