- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
152

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

Äkitselt raksatab värav — vangimajas tekib surmavaikus.
See kestab jnõne.d silmapilgud. Värava raksatus kajab teist
korda; siis jääb kõik vaikseks.

Nagu haavatud kahevõitleja seisab vangimaja — vaikselt,
liikumata.

Trrr! kajab ühes aknas. Sellele järgnevad rauakõlinad ja
mitmesugused hääled.–-

öö haigutab mu akna taga; nagu pime, põhjatu kuristik —
mustab ta läbi trellide.

Ma vaatan üles. Minu väikeses taevas on kuus tähte; ja
kui ma ennast hoopis trellide vastu surun, siis paistavad katuse
nurga tagant veel seitsmes, kaheksas ...

õues jääb kõik vaikseks.–-

Akna juurest ära tulles heidan voodi. — Uinuda, kõike
unustada tahaksin ma. Unustada vangimaja ning saadud
surmasõnumid, ja väravat, mis raksatas, ja pimedat ööd ning
taevatähti — kõike tahaksin unustada.

Aga midsgi ei saa unustada. Kõik, mis ma praegu nägin
ja kuulsin, virvendab silme ees ja kumiseb kõrvus.

Ahelad kõlisevad, värav raksatab .. . See on surm! — Ja
pimedus mustab nagu ääretu lagendik mu ümber. Aga värav
raksatab ja kaks inimest tuleb nähtavale. Nende näod on
hallid kui kivid. Vaikides ja pilkumata silmadega vahivad nad
minu peale. Ma tahan põgeneda. Aga see vahtimine on mu
liikmed ära tarretanud; ma olen kui kivi tulp nende ees...
Värav raksatab .. . inimesed sirutavad käed kahele poole ning
seisavad nagu kaks risti. Nüüd tõuseb vaikne rauahelin. Ja
need kaks — muudavad oma kuju. üks laseb pahema, teine
parema käe alla. Kumbki üht kätt üleval hoides — hakkavad
nad liikuma. Nagu hallid varjud musta seina peal — tantsivad
nemad mu ümber pimeduses. Ja see tants teeb vaikuse
koledaks ning muudab pimeduse mu ümber hauapimeduseks.

— Äkki tõuseb rauakõlin; kujud taganevad minust eemale,
liginevad üksteisele ja sünnitavad kahest poolristist ühe risti.

— Värav raksatab ... kujud vangutavad päid ja liigutavad
käsi üles-alla, keerlevad üksteise ümber ja jäävad viimaks —
üksteisele liginedes — võlla kujul seisma.

Ääretu must väli halli võllaga.–-

152

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0154.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free