Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
oleks! ;; " Ja pärast läbiotsimist: „Meie olime põhja langenud ja hauasar
nasesse. keldrisse maetud, aga meie elasime..."
Samuti on` „Siina" `esimene jutustus eesti kirjanduses, mis käsitleb naise
õigusetut olukorda kodanlikus ühiskonnas, eriti aga just tsaari-Venemaal.
Kirjanik näitab, milliste raskustega, tuli edasipüüdlikul naisel võidelda
hariduse. saamiseks tsaari isevalitsuse tingimustes. Naise elu — see oli mehe
omast veel tüki maad õigusetum, näitab autor tsaari-Venemaal
valitsenud tegelikku olukorda.
Oma jutustustes Münther paljastab töötava rahva rõhutud elu kogu
Venemaal võrdlemise teel. Elutingimused Musta mere ääres (jutustus
,.Keldris") olid niisamasugused kui Eestis (jutustus ..öömaja onu juures").
Terve rida Müntheri jutustusi selles kogus on kirjutatud
klassivastuolude paljastamiseks eesti külas. Hinnatavamad neist on ..Tervitajad",
„Uks nendest" ja „Juubilar".
..Tervitajad" piitsutab sarkastiliselt neid üksikuid kohalikke tegelinskeid,
nn. koorekihti, kes tahtsid mõisniku juures kannuseid teenida.
„üks nendest" on jutustus eesti rahva jagunemisest kahte leeri -—
eks-pluateerijaiks ja ekspluateeritaväiks, Kahlideks ja Ambergideks ühelt poolt
ja Reinu Mihkliteks teiselt poolt. Kahl — see on „üks nendest" —
„parem-lastest". Ta võis kaua seista buršide grupiülesvõtte ees ja imetleda: tema
on „üks nendest". Nüüd on temast saanud südametu ja kalk arst oma
sugurahva keskel ja temast saab rikka rahajõmmi Ambergi väimees. Ainult
heas tujus olles on ta kasvõi kehvikule Luua Mihklile valmis ütlema:
„Meie oleme kõik ühesugused eestlased, vennad, ja meid ei lahuta ükski
vahesein ega org." Tegelikkus selgub aga täie halastamatusega jutustuse
lõpus, millal see ..armas suguvend" unustab oma algelisegi kutse-eetika.
Tüüpiline selles jutustuses on tõusik-vabrikandi Ambergi kuju, tema
tõusmine eestlasest mõisnikuks. Autor näitab, kuidas keskmisest
ettevõtjast on kujunenud nii suurejooneline kurnaja, et ta võis kokku osta
saunikute ja kandimeeste kohti. „Vedasid talupojad talle palke ja jätsid kelgu
palgiotsa alla panemata, nii et lumi palgi püksivärvli kohalt paljaks
nühkis, kohe tõmbas Amberg koorma pealt viis kopikat maha. Tõi teine puid ja
ladus süllad natuke koredasti, jälle vähendas Amberg viis kopikat sülla
hinda. Lõhkus keegi puid ja jättis mõned halud jämedaks, kohe langes
lõhkuja palga kurss viis protsenti. Maksis ta kellelegi palka, siis jättis ta rubla
või poole maksmata. Alati leidis ta põhjusi, miks ta seda nii teeb. Iga vaese
inimese higist jäi ikka midagi ta sõrmede külge."
Ambergi kohta lausub autor õigesti: „Ta oli eesti mõisnik ja
rahamees ... Ta oli eestlane, aga ainult nime järele."
Suure sümpaatiaga on autor kujutanud vaese Reinu Mihkli perekonda ja
selle elu. Autori sümpaatia kuulub täielikult rõhutuile, keda ta kujutab nii
suure südamesoojusega.
Jutustus „Uks nendest" on parimaid ..Sulejoonistustes". Aga eriti just
selle jutustuse juures ei saa kuidagi märkimata jätta, kuidas suhtusid
sellesse kodanlikud ringkonnad. Kodanluse palgasulane Jürgenstein kirjutab
ajakirjas „Eesti Kirjandus" 1907. aastal, et see jutustus on „meie arvates
19 Eesti proletaarne kirjandus
289
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
