Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kõige kehvem |utt terves kogus" Täiesti mõistetav Paljastas see ju kõige
teravamini just neid ringkondi, kelle teenistuses Jürgenstein oli. Kuulakem
aga, mispärast see jutustus et ole vastuvõetav Jürgensteini-taolistele.
, Hra Müntherile ei meeldi see mees (Amberg) põrmugi ja ta on teda nii
halvaks püüdnud kujutada, kui ta iial mõistis. Ambergile pannakse süüks, et
ta mitte edasi kiratsema ei jäänud . . vaid enesele suure hulga seda va
inammunat korjas... Münther püüab temale kõik need omadused külge
kliisterdada, mis roomajate ajakirjandus harilikult „Eesti aristokraatidele",
s. o. enesest lugupidavatele eestlastele, külge kliisterdab ..
Ja nii edasi püüab see palgasulane Müntheri poolt esile toodud tõde
ümber lükata, mis tal aga ei õnnestunud. Eesti töörahvas mõistis selle
teose puhul veel palju selgemini ekspluateerijate ja ekspluateeritavate
võitlust eesti külas sajandi algul.
Jutustus ..Juubilar" kujutab külas tekkinud uute ekspluataatorite
kulakute — liidu otsimist mõisnikega kui suuremate kogemustega rahva
kurnajatega. Münther näitab omaaegsete progressiivsete põllumeesteseltside
siirdumist reaktsionääride leeri, kui nendesse seltsidesse kapitalismi
arenedes ja küla diferentseerumise tagajärjel on hakanud tungima kulakud,
oma rahvusest ekspluataatorid.
Proosapala „üksinda" on kajastus alanud esimesest Vene
revolutsioonist. Tsaarivanglasse on suletud parimad revolutsioonilised võitlejad, ühest
jutustab autor: „Siis toodi noor, tugev ja uhke mees siia. Raudse jõuga oli
ta pimedusvõimuga võidelnud ja võimuvalitsusele ning vägivallale vastu
pannud. Oli vabaduse ja kõrge aate tungalt kõrgel hoidnud ja seda oma
rahvale paista tahtnud lasta, kes pimeduses ja viletsuses lämbuvad. Ta
astus ennastsalgavalt rahva õiguste eest välja ja seletas seda ülekohut, mis
salk võimumehi miljonitele inimestele teeb. Ta langes võitluses, aga ta ei
pidanud ennast võidetuks ja ootas pilku, et pääseda . .
Müntheri jutustuste ilmumise ajal püüdsid kodanlikud ringkonnad
mööduda neist vaikides või võltsiti nende ideed. Kui Müntheri jutustusi
mainiti kodanliku vabariigi päevil, siis samuti nende ideede võltsimise ja
vassimisega.
Pärast ..Sulejoonistuste" ilmumist oli Müntheril kavatsus kirjutada veel
terve rida taolisi jutustusi, mis pidid käsitlema eesti esimeste
naisharitlastr-elu (sellest pidi tulema romaan pealkirjaga „Esimesed pääsukesed"),
karistussalkade tegevust, eesti kodanluse reeturlikku osa Stolõpini reaktsiooni
päevil, pastorite reaktsioonilist tegevust jne., kuid just peamiselt halbade
kirjastustingimuste tõttu Eestis (suuremad kirjastused olid kodanlaste käes|
jäid need kirjutamata või pooleli.
Silmapaistvat tegevust on Münther arendanud ka publitsistina. Tema
sulest on ilmunud suur arv pikemaid ja lühemaid artikleid
ühiskondlik-polii-tiliselt elualalt, majanduslikest küsimustest, välispoliitika alalt (eriti
1917. a. „Kiires" ja ..Töölises"). Tuleb märkida tema ameerika imperialismi
paljastavaid artikleid, nagu .Ameerika militarismus" („Kiir" 1917, nr. 19)
ja ..ühisriikide suurriiklus" („Kiir° 1917, nr. 34).
Erilist kohta Müntheri publitsistlikus tegevuses omavad aga tema kir-
290
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
