Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
esimeseks panuseks selles võitluses oli kogu taarivalitsuslikku korda
häbi-märgistav jutustus „Mispärast?".
1907. a. kirjutas Mölder jutustuse „Sauna-Anne jõulud". Selle teravik
on jäägitult suunatud kodanliku pehkinud ja võltsi perekonnamoraali vastu.
Jutustuses „Töölised", mis ilmus 1909. aastal, näitab kirjanik tööliste
väljakannatamatuid töö- ja elutingimusi kapitalistlikus ühiskonnas, ta
näitab kõige metsikumat tööliste rõhumist igasuguste kapitalistlike
ettevõtjate poolt. Kapitalistlik ettevõtja — see on südametu tööliste
kurnaja, kes oma kasu tagaajamisel ei peatu millegi ees. Ta kasutab odavat
tööjõudu vabrikuvärava taha heidetud töötatööliste näol, ise sellest
kiiresti rikastudes. Pilt on tüüpiline eesti kodanluse rikastumise vahenditest.
Selliseid rõhutud töölisi kohtas proletaarne kirjanik, kes just tollal
tegutses rändraamatukaupmehena, ise oma rännakuil tuhandeid ja tuhandeid
kogu maal.
Oma järgmistes jutustustes pööras kirjanik peatähelepanu klassivahede
kujutamisele külas, rõhutades nende teravust ja klassivõitluse vajadust.
Nii kisub jutustus ..Suguvend", mis on ilmunud 1909. aastal, viimasegi
maski juba tollal eesti kodanlike natsionalistide poolt leierdatud väitelt
rahvusühtsusest. Kirjanik näitab, et oma rahvusest kurnaja võib osutada
võimaluse saabudes julmemakski rõhujaks kui seda oli mõisnik, sest
rõhutaval ja rõhujal pole iialgi vähimatki ühist teed, olgu see rõhuja siis oma
rahvusest või mitte.
Teises taolises jutustuses „Heina ajal" (ilmunud 1910. aastal) joonistab
Mölder meeldesööbiva pildi vanast 70-aastasest kulaku ohvrist Mätta
Märdist. Kapitalistlik hai eesti külas — hallparun — sel ei ole oma
kasude tagaajamisel mingeid piire ega inimlikke tundmusi, rõhutab
kirjanik oma jutustuses.
Möldri jutustused on eesti varasemas proletaarses proosaloomingus
hinnatavaks saavutuseks: need aitasid lugejal selgesti mõista
klassivõitluse olemust külas ja selle vajadust. Eesti proletaarse kirjanduse ühe
esindaja — Vassili Möldri loomingul on palju sarnasust vene
talurahvakir-janike Podjatševi, Volkovi ja Neverovi teostega, kes tõid kirjandusse
varjamata elutõe, jutustades kannatustest, mida talurahvas pidi üle elama.
Nende loominguga tutvudes hakkas lugeja mõistma, et nii edasi elada on
võimatu, et niisugune elu tuleb murda.
Vassili Möldrile kuulub J. Lilienbachi ja V. Buki kõrval väärikas koht
meie proletaarse kirjanduse ajaloos. Tuleb kõrgelt hinnata seda visadust
ja püsivust, mis ta omas, luues võitlevaid kirjandusteoseid füüsilise töö
kõrval, poliitilise jälitamise olukorras, sunnitöövanglas.
Olgu veel märgitud, et V. Mölder on tõlkinud rohkesti Lermontovi,
Koltsovi, Tšehhovi jt. vene progressiivsete kirjanike loomingut, neilt
õppinud. See on veelkordseks näiteks suure vene kirjanduse viljastavast
mõjust eesti kirjanduse arenemisele.
Suhteliselt kõige lühem loominguiga on olnud proletaarsel kirjanikul
ja kirjanduskriitikul Tikerpuul.
302
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
