Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Teadlikuks võitlejaks töölisklassi vabastamise eest kurnajate ikkest sai
Tikerpuu 1905. a. revolutsiooni päevil. Oma lühikesest elueast hoolimata
suutis Tikerpuu anda eesti võitlevasse revolutsioonilisse kirjandusse
küllaltki tähelepanuväärse panuse, kuigi mitmesuguste välistegurite tõttu ta
ei saanud anda oma parimat.
Gustav Tikerpuu sündis 25. veebruaril 1880. a. Hiiumaal Kärdla
töö-lisalevi lähedal, kus ta isa oli metsnikuks. Hariduse omandas Tikerpuu Kuri
õigeusu kihelkonnakoolis ja Haapsalu linnakoolis, mida ta aga ei saanud
lõpetada. Selle põhjuseks oli osavõtt põrandaaluste töölisringide tööst,
mispärast ta ilmselt sunniti koolist lahkuma (1905. a. kevadel). Tikerpuu
osavõtt töölisringidest revolutsiooni eelõhtul oli arusaadav eriti seetõttu, et
ta oli juba varakult oma kodukohas tutvunud töölisklassi (Kärdlas oli suur
kalevivabrik) viletsa ja tsaarivalitsuse poolt rõhutud elujärjega.
Pärast Haapsalu linnakoolist lahkumist siirdus Tikerpuu tagasi
kodu-kohta, kus jätkas tööd Kärdla kalevivabriku tööliste hulgas, tegutsedes
eriti illegaalse kirjanduse levitajana kohapeal. Peale selle juhtis ta
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Kärdla osakonda, mille ta oli
asutanud varsti pärast Kärdlasse saabumist. Varsti Tikerpuu arreteeriti
tsaarivõimude poolt. „Omal ajal (1906. aastal) istus ta poliitilistel põhjustel ligi
aasta otsa vangihoones." (,.Narva Kiir" 1913, 25. sept., nr. 4.) Alguses peeti
teda kinni Kärdlas, hiljem Tallinnas. Vangla ebainimlik režiim põhjustas
algava tuberkuloosi, mis seitsme aasta pärast viis lootustandva proletaarse
kirjaniku ning marksistliku kirjanduskriitiku enneaegselt hauda.
Pärast vanglast vabanemist elas Tikerpuu jälle kodus, olles politsei
pideva valve all. Kuid kirjanik ei lahkunud kord alustatud teelt —
võitluse teelt töölisklassi parema tuleviku eest. Ta jätkas põrandaalust
tegevust, olles seega alatises arreteerimisohus.
Varsti saan ehk türmituppa,
pea ehk veeren vangikotta,
värsistab ta ise sel ajal.
Arreteerimist siiski ei järgnenud. 1908. a. siirdus Tikerpuu Tallinna, kus
hakkas tegutsema ajakirjanikuna. 1910. a. läks ta Viljandisse „Maleva"
toimetusse tööle, millise ajalehe toimetuses töötas ka teine proletaarne
kirjanik Villem Buk. Kahe marksistliku maailmavaatega toimetaja töö andis
ajalehele ka vastava ilme, selle üldine joon kaldus selgesti töölisklassi
võitluse soosimisele, hoolimata väljaandja Ado Peedi vastuseisust.
Ajalehes ilmus nii Tikerpuult kui Bukilt rida tähelepanuväärseid kirjutuši.
1911. aastal siirdus Tikerpuu Tallinna tagasi, kus ta jätkas
ajakirjanduslikku tegevust. Äärmiselt raske majanduslik olukord ja üha halvenenud
tervis kiirendasid selle juba lugejaskonnas tuntukssaanud proletaarse
kirjaniku lõppu. Ta suri 2. oktoobril 1913. aastal. Kuigi Tikerpuu oli
tuntumatest eesti proletaarsetest kirjanikest noorim, lõppes ta loominguline
teekond palju aastaid neist varem, jättes seega eesti töölisklassile veel palju
ütlemata.
303
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
