Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tustest võiks vahest üheks paremaks pidada rahvalaulu jäljendavat
.Ajakohast hällilaulu" (1907):
... äiu-äiu kiigutades,
et ei võrsuks sa hundile
ega kasvaks sa karule,...
et sa sirguksid võllalei
tõuseksid kasaka nuudile . . .
Paralleelselt värsiloominguga alustas Tikerpuu varsti ka lühiproosa
avaldamist. Neist näiteks revolutsiooniaineline „Kaks oja" tuletab elavalt
meelde Gorki lühipala .Punane ja Must" (.Hallist"), mis ilmus Lilienbachi
albumis .Tagasi" 1907. a. Lühijutt .Kohtusse", kuigi iseendast väheütlev,
näitab kapitalistliku küla sumbunud õhkkonda. Revolutsiooniaastail
ilmuvad veel lühipalad .Töölise unenägu", „Mure mees", .Peninukid".
Jutustus .Algus" käsitleb esimese Vene revolutsiooni lüüasaamisele
järgnenud ajajärku ja näitab revolutsioonist osa võtnud intelligentide
kohkumist ja tagasitõmbumist sellest. Jutustuse üks tegelane on tüüpiline sel
ajal Gorki peolt häbimärgistatud intelligentsi esindaja. Jutustuse teine
tegelane, tööline, vaevalt pääsenud tsaarivanglast, asub kohkumata taas
revolutsioonilisele tööle.
1908. ja 1909. a. avaldab Tikerpuu rohkesti oma luuletusi ajakirjas ,/Töö".
Luuletuses .Tööle!" ta õhutab purustama rõhuvat minevikku ja looma tõsist
tulevikku. Luuletuses .Loob" näitab ta, et „ise me oleme elu loojad, / ise
oma tuleviku toojad!" Ka paljudes teistes ajakirjas .Töö" avaldatud
luuletustes ennustab kirjanik .väsinud orjadele" paremat tulevikku.
Ei saa siiski öelda, et nimetatud ajakirjas ilmunud luuletused oleksid
Tikerpuu parimad. Neis on tunda juba sügavalt pessimistlikke noote, mis
oli tingitud luuletaja isiklikust elusaatusest, ta üha rohkem hääbuvast
tervisest. Pealegi on mõneti neis tunda isegi reaktsioonilise „Noor-Eesti" mõju,
seda eriti luule vormi alal. Iseendast on see Tikerpuu juures suur
vastuoksus, eriti, kui loeme ta kirjanduskriitilisi artikleid, milles ta suurima
teravusega ründab „Noor-Eesti" dekadente.
Tikerpuu kirjandusalastest artiklitest on tähtsamad .Eesti elu
edendajad" ja .Kunst ja eesti kodanlus" (1910). Esimeses artiklis ta taunib
kodanluse poolt asutatud mitmesuguseid seltse, mis, nagu autor näitab, on ainult
kodanluse klassihuvide teenistuses. Oma pikemas artiklis .Kunst ja eesti
kodanlus" (ilmunud ka eri raamatuna) käsitleb Tikerpuu marksistlikust
seisukohast kunstielu, sealhulgas pikemalt peatudes kirjandusküsimustel.
Tikerpuu näitab, et kunst ja kirjandus kodanlikus ühiskonnas ei saa olla
parteitud, pole olemas „sihitut kunsti". Kuivõrd selged olid Tikerpuule parteilise
kunsti ja kirjanduse küsimused, seda illustreerigu mõned autori märkmed
Kitzbergi draama .Tuulte pöörises" kohta:
„Ma ei kahtle hra Kitzbergi kirjanikuande juures. Sõnu tal ju on ja —
mis siis kodanlisel kirjanikul muud vaja läheb. Pealegi on .Tuulte pöörises"
.stiili", pildirikkuse ja näitelavalise tehnika poolest kaunis hästi välja töö-
20 Eesti proletaarne kirjandus
305
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
