Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tatud. Siht, noh, see on juba igaühele tuttav, et kuulus draama E. R. E.
vastaseid õige mõjuvalt mustata püüab.
Ja kodanlaste häälekandja, kelle .repertuaaris" ka kunstiedendamine
seisab, kiidab ja kiidab, aga poole sõnagagi ei tähenda, et tükk sihilik
on.–-— .Tuulte pöörises" on kodanlises maitses liialdatud tükk, mis
kodanlaste sihtidega täiesti ühte läheb."
Tikerpuu elu lõpupoole loomingust paistavad silma .Kaks ajaloolist
kõnet", milles ta näitab puriškevitšite ja tõnissonide ühetaolisi
mustasaja-lisi taotlusi, ja pikem luuletus .Vanemuine laulupidul". Viimane on sihitud
1912. a. Narvas toimunud .asunduste laulupeo" vastu (Bukilt on selle
laulupeo tõelise olemuse näitamiseks ilmunud teos .Uks unustatud Eesti linn").
Luuletaja näitab, et töölisklassil ei ole selliste laulupidudega midagi
tegemist — need on ainult rikaste härrade jaoks oma ühiste klassihuvide
tugevdamiseks.
.Aus laulujumal, rahvas ei saa mitte / tööpäeva mööda saata
hõisates!" — ütleb luuletuses üks tööline, sest
.... alati meid sundimas on taga / nälg hirmutav. Meid tööle kutsub
leib, / vast kodanlane omasugustega / siin täna pidutseda võib."
Gustav Tikerpuu on eesti proletaarses kirjanduses tähelepandav kuju.
Ainult kodanlike natsionalistide ja reaktsiooniliste kirjandusloolaste tõttu
on selle proletaarse kirjaniku, luuletaja ja kirjanduskriitiku elu ja looming,
nagu teistegi proletaarsete kirjanike looming, jäänud käsitlemata.
Eesti proletaarse kirjanduse ajalugu ei piirdu siiski ainult viie nimega,
Need on ainult peamised esindajad eesti proletaarses kirjanduses. Peale
nende on oma loomingut avaldanud töölisajakirjanduse veergudel veel
kümned tundmatud töölispoeedid, kirjanikud ja kirjanduskriitikud, seda juba
alates 1905. a. revolutsioonist. Nende loomingukatsed ilmusid
töölisajaleh-tedes esimese Vene revolutsiooni perioodil (.Kiir", .Edasi" jt.),
bolševistli-kus .Kiires" ja selle järglastes 1912. a., .Kiires" ja .Töölises" 1917.—1918. a.,
Lilienbachi väljaannetes ja mujal.
Nii jutustab 1913. a. .Kiires" tundmatu töölispoeet orjastavast tööst
vabrikus:
Masinad, sõbrad ja kaimud,
tormavad kõrvuti töös.–-
Köidab meid puuduse ahel,
sundijaks mammona väed.–—
Tervis ja nooruse päevad
kurbuses kaovad siin.
Proletaarne laulik aga lõpetab lootusrikkalt:
Kaua veel valame higi?
Valgeks lööb laotuse viir —
varsti on hommiku ligi,
lõkkel’ lööb päikese kiir.
306
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
