Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - II. Vormiõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Käskiv kõneviis puudub
Koqjunktiivist esineb ainult lihtminevik: talades, ställdes, troddes, grepes, vore (bleve) talad (mitm.
talade) jne.
§ 13. Abipöördsõna
Rootsi keeles on abipöördsõnad kolmesugused:
1. Temporaalsed: ha(va) ja skola (vt. § 11).
2. Passiivi moodustavad: vara ’olema’ ja bli(va) ’saama, jääma’ (vt. § 11).
3. Modaalsed: böra ’pidama’, få ’saama, võima’, kunna ’võima’, låta ’laskma’, lär ’näib, peab’, må
’olema, võima’ (eesti keele käskiva kõneviisi tunnus —ku, — gu), månde ’võiks’, måste ’peab, pidi’,
skola ’saama, pidama’, tör ’võib’ (eesti keele kaudse kõneviisi tunnus —vat, ehk + pöördsõna), vilja
’saama, tahtma’. Suurem osa nendest pöördsõnadest on ebareeglipärased ning puudulikud (vt.
nimestikust). Ühiseks jooneks kõigile modaalsetele abipöördsõnadele on, et neid tarvitatakse koos
infinitiiviga, mille ees ei ole infinitiivi tunnus att.
§ 14. Depoonens
Rootsi keeles on olemas mõningaid pöördsõnu, millel on passiivi vorm, s.o. nad lõpevad s-ga, kuid
tähenduse poolest on aktiivid. Neid kutsutakse depoonensiteks, näit. andas ’hingama’, hoppas
’lootma’, minnas ’mäletama’, brottas ’maadlema’, lyckas ’korda minema, õnnestuma’, synas ’näima’,
tyckas ’näima, tunduma’, vistas ’olema’, umgås ’suhtlema’; mötas ’kohtuma’, slåss ’kisklema’, retas
Triuslema’; brännas ’põletama’, stångas ’pusklema’, narras ’luiskama, narrima’.
Depoonensitele on iseloomustavaks see, et nad tähistavad tegevust, mis lähtub alusest.
§ 15. Eneskohased pöördsõnad — Refleksiivsed verbid
Tähenduselt on pöördsõnad kas sihilised ehk transitiivsed, kui nad eeldavad sihitist, millele on
suunatud pöördsõna tegevus, või sihitud ehk intransitiivsed, kui tegevus ei ole suunatud
mingisugusele sihile. Sihiliste pöördsõnade hulgas moodustavad enesekohased ehk refleksiivsed erilise rühma.
Enesekohastel pöördsõnadel on sihitiseks enesekohane asesõna sig, näit. missta(ga) sig. ’eksima’
(jag misstar mig, du misstar dig, han, hon, den, det misstar sig, vi misstar oss, ni misstar er, de
misstar sig); bry sig om ’millestki hoolima’, slå sig ned ’asuma’.
On olemas ka juhuslikke enesekohaseid konstruktsioone, näit. han glömde sig för ett ögonblickets.
unustas enese hetkeks, ta käitus hetkeks võimatult’, de försvarade sig ’nad kaitsesid ennast’, vi satte
oss ned ’istusime maha’.
§ 16. Umbisikulised pöördsõnad — Impersonaalsed verbid
Ühte rühma pöördsõnu võib tarvitada ainult umbisikuliselt. Aluseks on siin asesõna det, näit. det
snöar ’sajab lund’, det regnar ’sajab vihma’, det åskar ’müristab’ (loodusnähtused).
Ka muid pöördsõnu võib konstrueerida umbisikuliselt, näit. det finns ’leidub’, det tycks ’näib’, det
ropar i skogan ’metsas hüütakse’.
§ 17. Liitpöördsõnad
Liitpöördsõnade pööramine toimub samadel põhimõtetel kui lihtpöördsõnade oma. Tehakse
vahet lahutamatu ja lahutatava liitmise vahel.
1. Lahutamatu liitmine
Lahutamatuid liitpöörsõnu moodustatakse järgmiste eesliidetega (prefiksitega): be—, er—, gen—,
här—, miss—, o—, sam—, um—, und—, van—, veder—, å—. Näit.: bedraga ’petma’, erbjuda ’pakkuma’,
gendriva ’ümber lükkama’, härleda ’tuletama’, misstänka ’kahtlustama’, ogilla ’halvaks panema’,
umgälla ’maksma’, undgå ’pääsema’, vanställa ’moonutama’, vedergälla ’tasuma, kätte tasuma’,
åta(ga) sig ’enda peale võtma’. Edasi moodustavad eesliited an—, bi—, för— enamasti lahutamatu
pöördsõna, näit. anse ’arvama’, bidra ’kaasa aitama’, försitta ’maha magama’. Mõnikord võib nende
eesliidetega esineda ka lahutatav liitpöördsõna, näit. gå an ’kõlbama, sobima’, lägga an ’(millelegi)
sihtima’, skjuta för ’ette lükkama’, stå bi ’püsima, vastu pidama’.
Ka muude eesliidetega või eessõnade, määrsõnade, omadussõnade ja nimisõnadega võib
kujundada kas lahutatavaid või lahutamatuid liitumisi, näit. dagteckna ’dateerima’, rödmåla ’punaseks
värvima’, stålsätta ’karastama’, baktala ’taga rääkima’, undervisa ’õpetama’.
Mineviku kesksõnas on liitpöördsõna alati lahutamatu. Näit. skjortan ärframlagd ’särk on valmis
pandud’.
2. Lahutatav liitmine
Lahutatavad liitpöörsõnad jagunevad kolme rühma:
ixxx
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
