Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - afse ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
afse/akter
—skymning õhtuvidevik. —stjärna ehatäht,
Veenus; bot. linnupiim (Ornithogalum
nutens). —sång pl. —er ka —ar õhtune
jumalateenistus, vesper, —toalett õhtutualett.
—tåg õhtune rong. —underhållning õhtune
koosviibimine, —vard —en,—er õhtusöök.
—vardsdags adv. õhtusöögiaeg.
afl(t)se adv., van., i går a. eile õhtul,
ag —en bot. mõõkrohi.
aga 1. —n (kehaline) karistus. 21 tr. (kehaliselt)
karistama.
agat —en,—er miner, ahhaat,
agave —n,—r bot. agaav.
agenser [—g—] v. agentier pl mõjuvad tegurid;
keem. mõjur, agens,
agent [—g— ka —j—] —en,—er agent,
vahetalitaja; pöl. diplomaatiline saadik (salajase
ülesandega); spioon; gram. agent. —ur —en,—er
agentuur, asutuse kohalik osakond, esindus.
agera1 tr. näitlema, mängima, a. herre härrat
mängima.
agg —et 1. salaviha. 2. südamevalu. —a1 tr.
piinama, vaevama,
agglomerat —et,= geol. ebakindlalt liitunud
osadest koosnev purdkivim, aglomeraat.
agglutin|ation ~en,~er 1. keel. aglutinatsioon,
liitumine. 2. med. külgekleepumine. —era1
tr. ja intr. aglutineerima; aglutineeruma.
aggregat —et,= agregaat, kuhjatis; tehn.
masinate v. seadmete ühend. — ionstiflstånd füüs.
agregaatolek, keha olek (tahke, vedel v.
gaa-siline).
aggress|ion ~en,~er agressioon, kallaletung,
—iv adj. agressiivne, kallaletungiv, ründav.
—ivitet [—ét] ~en agressiivsus,
agio [—giå v. — gio] —t maj. aažio, vaheraha,
agit|ation ~en,~er agitatsioon. —ator ~n,~er
[-Ö—] agitaator. —atorisk [—õ—] adj.
agitee-riv, kihutav, —era1 tr. ja intr. agiteerima.
Jagn [at|n] —en,—ar sõkal; pl. —ar
(efter tröskningen) aganad, som a-ar för
vinden nagu aganad tuules, —borst okas, ohe
(—hte); harjas.
2agn [arjn] —et,= sööt, ahvatis, —a1 tr. söödaga
e. ahvatisega varustama, —fisk söötkala.
agnat [ar|nåt] —en,—er isapoolne sugulane, ag-
naat. — isk adj., jur. isapoolne, agnaatne.
agoni [—i] —en surmaheitlus, agoonia,
agorafobi [—fåbi] —(e)n med. agorafoobia,
lagendikukartus.
agraflf —en,—er ilupannal, haak, sõlg, agraff;
med. klamber,
agrar 1. —en,—er põllupidaja; põllupidajate
huvisid kaitsva partei liige, agraarlane. 2.
adj. (agrarisk) agraarne, de a-a
förhållandena agraarsuhted. —politik agraarpoliitika,
agrikultur —en agrikultuur, maaviljelus, —ell
[—é—] adj. agrikultuuriline.
agronom [—åm] —en,—er agronoom,
põlluma-jandusteadlane. —i [—i] —(e)n agronoomia,
agreabel [—àb—] adj. mõnus, meeldiv,
agremang [—år|] 1. —et,=saadiku volituste
andmine valitsuse poolt. 2. —er pl. mõnusused,
mõnud.
ah interj. ah! aa! oi!
aha [åhå] interj. ahah! ahaa!
air vt. är.
aiss [ajs] —et,= muus. la-diees.
aj interj. ai! oi!. —a1 refl. aietama.
à jour [ašuur] adj., vara, hålla sig à j. (med ngt)
(millegagi) kursis olema.
ajourner|a1 [ašur—] tr. edasi lükkama, mötet
a-ade sig koosolek lükati edasi, —ing ~en,~ar
edasilükkamine,
ajöss konek., vt. adjö.
akaci|a [—ås—] —an,—or akaatsia.
akademi [—i—] —(e)n,—er 1. kõrgem
õppeasutus, ülikool. 2. asutus teaduse ja kunsti
edendamiseks, akadeemia, —elev
kunstiakadeemia õpilane. —ker [—ém—] —n,= ülikooli
õppejõud; üliõpilane; akadeemilise
haridusega isik; akadeemia liige, —ledamot, —medlem
akadeemia liige. —sk adj. 1. akadeemiline, a.
kvart akadeemiline veerand, a-t bildad
ülikooli haridusega, en rent a. fråga fig. puht
teoreetiline küsimus; puine, pedantne. 2.
konventsionaalne, —stat ülikooli õppejõud
ja ametnikkond,
akilles|häl [—i—] Ahhilleuse kand, õrnim koht.
—sena anat. Ahhilleuse kõõlus,
aklej|a [—é—] —an,—or bot. kurekell.
akribi [—i] — (e)n (teaduslik) täpsus,
akrobat —en,—er akrobaat, tasakaalukunstnik.
—isk adj. akrobaatiline.
!akt —en,—er 1. (handling, yttring) akt, toiming.
2. (dokument) akt, toimik, ürik. 3 (högtidlig
förrättning) pidulik kombetalitus, vigsela.
laulatustalitus. 4. teatr. akt, vaatus. 5. kunst
(nakenstudie) akt, alasti inimkeha kujutis,
—stycke akt, dokument (2).
2akt (fredlöshet) põlg, vanne, pagendamine,
förklara i a. vande alla panema, pagendama,
maapakku saatma.
3akt muutm. 1. (uppmärksamhet) tähelepanu,
valvsus, giv a.! ettevaatust! tähelepanu!, sõj.
valvel!, ge a. på silmas pidama. 2. (omsorg,
omtanke) hool, hoolitsus, ta(ga) sig i a. för
ettevaatlik olema (millegi suhtes). 3. (avsikt),
i a. och mening att... selle eesmärgiga,
selleks otstarbeks, selleks et... —giva4 tr. tähele
panema. —givning —en tähelepanu;
hoolitsus.
akt|a1 I. tr. 1. (vara aktsam om) ettevaatlik
olema; kaitsma, a-a elden tuld ettevaatlikult
käitlema. 2. (bry sig om) hoolima;
hoolitsema. 3. (uppskatta, värdera) lugu pidama,
austama, hindama. 4. (anse, hålla för)
pidama (millekski), a-a ngt för nödigt midagi
vajalikuks pidama. II. intr., a-a på
hoolitsema. III. refl. ettevaatlik olema. —ad adj. part.
lugupeetud, —sam adj. ettevaatlik;
tähelepanelik; hoolas,
akt|er 1. —ern,—rar pära, ahter, hekk. 2. adv.
taga, päras, ahtris. ~däck ahtri—, päratekk.
~hytt tagatekikajut. ~ifrån adv. pärast,
tagant, vinden är a. puhub päratuul. —lig adj.
4
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
