Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - allé ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
allé/alv
adv. kõige, a. bäst kõige parem, det a.
heligaste pühimik, kõige püham koht, a. käraste,
käresta armsaim, —rådande adj. part., vt.
—smäktig. —s adv., a. icke mitte sugugi, a.
ingen mitte keegi, mitte midagi, —seende adj.
part. kõikenägev. —sidig adj. igakülgne.
—si-dighet —en igakülgsus. —sköns muutm. adj.
igasugune, —smäktig adj. kõikvõimas.
—smäktighet kõikvõimsus, —svensk adj.
kogu Rootsit haarav. —svàldig adj., vt.
—smäktig. —tid adv. alati, —ting 1. pron.
kõik. 2. Islandi riigikogu, —vetande 1. adj.
part. kõiketeadev. 2. —t subst. part.
kõiketeadmine. —vis adj. kõikemõistev. —ätar|e
—(e)n,= kõigesööja,
allé —n,—er puisstee, allee,
allegori [—i] —(e)n,—er allegooria, mõistukõne,
allians [—åt|s] —en—er liit, allianss.
alliera1 tr. ühendama, liitma, allieerima. —d 1.
subst. part. liitlane. 2. adj. part. liit—,
liitlas-lik.
allmoge —n talupoegkond, maarahvas,
allmos|a —an,—or almus, armuand,
allmän adj. üldine, üld—, avalik, ühine, ett a-t
talesätt üldine kõnepruuk, på a. gata
(landsväg) avalikult, det a-na bästa ühiskondlik
hüve, a. historia üldajalugu, —anda
ühiskondlik vaim. —bildning üldharidus,
—giltighet —en üldmaksvus, —kehtivus, —het —en
üldsus; publik, i a. üldiselt, —mänsklig adj.
üldinimlik. —(ne)lig adj. üldine, —ning
—en,—ar kogukonnamaa, ühismaa.
—nings-bete kogukonnakarjamaa, ühiskarjamaa.
—ningsskog kogukonnamets, ühismets.
—nyttig adj. üldkasulik. —t adv. üldiselt.
allokera1 tr. jaotama (statistilistes arvestustes),
allokution —en,—er pidulik kõne v. ettekanne,
allopati [—i] —(e)n med. allopaatia.
ali right [ål rajt] adj., adv. ja interj. hea, õige,
hästi.
ali round [ål raund] muutm. adj. igakülgne,
skaffa sig en a. r. utbildning igakülgset
haridust omandama,
allt 1. —et kõiksus, kogu maailm, universum. 2.
adv. küll, vististi, ikka, a. bättre (och bättre)
ikka paremini (ja paremini), a. framgent
(ikka) edaspidi, a. som oftast tihtipeale, sageli;
dial.ja soom. juba; üha, ikka veel, han bor a.
kvar på samma ställe ta elab ikka samal
kohal edasi, a. ännu ikka veel; (nog, visst)
det vore a. lite märkvärdigt see oleks küll
veidi imelik, —besegrande, —betvingande adj.
part. kõikevõitev, —efter prep. järgi,
kohaselt, a. råd och lägenhet võimaluste kohaselt,
—eftersom konj. vastavalt sellele kuidas, a.
tiden gick nii kuidas aeg läks. —emellanåt
adv. mõnikord, vahel, —fort adv. üha, ikka
veel. —för adv. liiga; kuigi, eriti, straffet är a.
strängt karistus on liiga karm, vi hade inte a.
roligt meil ei olnud kuigi e. eriti lõbus, —ifrån
prep. (millestki, mingist asjast) peale,
(millestki) saadik, —igenom adv. täiesti, täitsa,
läbi ja läbi. våt a. läbimärg, —jämt adv. üha,
ikka veel. —mer(a) adv. ikka enam, enam ja
enam. —nog adv. lühidalt, olgu sellega kuidas
on. —omfattande adj. part. kõikehõlmav,
—haarav. — re(da)n adv. juba. — se(da)n prep.,
adv. ja konj. sest saadik (kui), sellest ajast
peale (kui). —somoftast adv. tihtipeale, sageli,
—så adv. nii, niimoodi, niiviisi, nõnda; niisiis,
järelikult.
allu |derå1 intr. vihjama, mõista andma, —sion
~en,~er vihje,
allvar —et tõsi; tõsidus, göra a. av ngt millegagi
tõsi taga olema, midagi tõesti tegema, —lig,
—sam, —sdiger adj. tõsine,
alm —en,—ar bot. jalakas,
almanack v. almanack|a —an,—or kalender,
almanahh.
aln —en,—ar küünar, —gods kaub.
jaemüügikau-bad. —mått, —sticka küünramõõt,
küünrapuu. — slång adj. küünrapikkune,
—stals, —svis adv. küünraviisi*
aloe —n,—r bot. aaloe, karusapp; agaav.
alp —en,—er alpimägi. —bete alpiniit,
alpikarja-maa. —get zool. mägikits, —sikk. —in [—in]
adj. alpi, alpiinne, Alpides esinev;
kõrgmäe-stikuline. —viol bot. alpi kannike,
alpackja [—àck—] —an,—or (djur; tyg; metall)
alpaka.
alpari v. al pari adv., maj. al pari,
nominaalväärtusega.
alrun|a —an.—or 1. bot. alraun. 2. alraune
(nõidumisvahend)
alsikeklöver bot. rootsi ristikhein,
alst|er —ret,= toode, saadus, produkt; vili,
looming, —ra1 tr. tootma, produtseerima; esile
kutsuma, põhjustama, tekitama, —ring
~en,~ar tootmine, produtseerimine,
—ringsrik adj. produktiivne,
alt —en,—ar muus. 1. madal naishääl, alt. 2. isik
althäälega või kes mängib altviiulit. 3.
aldi-keel viiulil, —fiol bratše, altviiul. — klav
aldi-võti.
altan [—ån] —en,—er ehit. lahtine rõdu, altaan.
altar|e — et,—en altar, —disk, —ring, —rund
altarivõre. —skåp kappaltar; altarikapp, —tavla
altarimaal.
alte|a [—é—] —an,—or bot. altee,
arstimkassinae-ris.
alter ego (mitt, ngns a.e.) asendaja, ’teine mina’,
alter|ation ~en 1. häire, ärevus. 2. muus.
alterat-sioon. —erad adj. part. erutatud, ärritatud,
alternativ —et,= alternatiiv, valik emma-kumma
vahel.
alternera1 intr. vahelduma; vahelduvalt
tegutsema, alterneerima.
altitud —en,—er astr. kõrgus, altituud.
altruism —en omakasupüüdmatus,
inimesearmastus, altruism,
alumn [—ü—] —en,—er kasvandik, õpilane,
alun —en v. —et maarjajää, maarjas. —bet|a 1.
—an maarjajäälahus. 2.1 tr. maarjajääs
leotama. —era1 tr., vt. eelm. —sten miner,
maarjas-kivi.
!alv —en vt. alf.
6
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
