Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - arkebusera ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
arkebusera/aska
patentrohi.
arkebusera1 tr. maha laskma,
arkeolog [—ålåg] —en,—er arheoloog, —i [—gi]
—(e)n arheoloogia,
arkitekt [—ki— v. —tji—] —en,—er arhitekt, —ur
—en,—er arhitektuur,
arkitrav [—ki— v. —tji—] —en,—er ehit. sambail
paiknev horisontaalne tala, arhitraav.
arkiv [—k—] —et,= arhiiv. —alier [—ål—] pl.
arhivaalid. —arie —n,—r arhivaar,
arktisk adj. arktiline, põhjan abai ähedane, Arkti-
kale omane,
arla muutm. 1. adj. varane, varajane. 2. adv.
vara, a. upp och särla i säng vara üles, hilja
voodi (nõnda rikkus tuppa toodi).
Wm adj. vaene; vilets, õnnetu, a-a barn! vaene
laps!
2arm — en,—ar 1. käsivars; käsi. 2.fig. haru. 3.
konek. käis, gå a. i a. käe alt kinni käima,
sitta med a-arna i kors käed rüpes istuma, på
rak a. ette valmistamata, eksprompt, —band
käe võru. —bandsur käekell, —borst —et amb,
vibupüss. —båga1 refl., a. sig fram endale
küünarnukkidga teed tegema, —båge
küünarnukk. — bågsbjudning nalj. vormi
pärast küllakutsumine, —gång kätelkäik.
—hål käiseauk. —håla kaenlaauk. —krok, dra
a. käsikooku vedama, —slängd käekaugus.
—stark adj. tugeva käsivarrega, —stöd
käetu-gi, käepide, —veck küünarkonks.
armatur [—ür] —en,—er armatuur (ei.
elektrival-gustuse seadmete komplekt; tehn.
elektriseadmete täiendosad; ankur; ehit. sarrus,
terasvardad betooni tugevdamiseks),
armé —(e)n,—er armee, sõjavägi, malev;fig. suur
hulk. —fördelning sõjaväeringkond.
—förvaltning(en) sõjaväevalitsus (ametkond
Rootsis).
armen|ier [—én—] ~n,=armeenlane. — isk adj.
armeenia. —isk|a 1. —an armeenia keel. 2.
—an,—or armeenlanna.
armera1 tr. relvastama; varustama; tehn. sarrus-
tama; tugevdama, armeerima.
armod —et vaesus, kehvus,
arom [—åm] —en,—er aroom, meeldiv lõhn.
—atisk adj. aromaatiline.
arrangemang [—Tjsemår|] —et,= korraldus,
arranžeering; muus. teisele häälele v.
instrumendile seadmine.
arrang|era1 tr. 1. korraldama, õiendama;
järjes-tama. 2. muus. teisele instrumendile
seadma. —ör [—šor] ~en,~er korraldaja,
arrend|ator [—åtår] ~n,~er [—õ—] rentnik. —e
[—é—] ~t,~n 1. väljarentimine. 2. rent. —era1
tr. rentima, a. bort välja rentima,
arrest [—é—] —en,—er arest; arestiruum. —era1
tr. arreteerima,
arriärgarde [—är—] sõj. järelvägi, arjergard.
arrogan|s [—àr|s] ~en arrogants, üleolevus,
upsakus, jultumus, ennast täis olek. —t adj.
ülbe, upsakas, arrogantne.
arrondera1 [—å—] tr. ümardama, ümmarguseks
tegema.
arsenal [—ål] —en,—er arsenal, relvaladu,
arsenik [—ik] —en arseen, —syra keem.
arseenil ape.
art —en,—er 1. (beskaffenhet) loomus, laad;
kvaliteet. 2. (slag) liik, sort. 3. bot., zool. liik.
—a1 refl. arenema; korda minema,
õnnestuma; näima, a. sig. väl (illa) hästi (halvasti)
arenema, det a-r sig till regn ilm näib sajule
minevat, —namn üldnimi, apellatiiv,
arteriell [—éll] adj. arteriaalne,
artesisk [—é—] adj., a. brunn arteesia kaev.
artificell [—é—] adj. artifltsiaalne, kunstlik;
teeseldud, ett a-t skratt teeseldud naer.
artig adj. viisakas, armastusväärne,
hästikasvatatud. —het —en,—er 1. viisakus,
armastusväärsus. 2. (komplimang) meelitussõna,
kompliment,
artik|el [—ick] —eln, —lar 1. (avdelning) osa,
punkt, paragrahv. 2. (uppsats) artikkel,
kirjutis. 3. (trossats) usutunnistus, õpetus. 4. keel.
artikkel. 5. (handelsvara) artikkel, ese,
(eri)-kaup.
artikulation —en,—er artikulatsioon,
hääldamine. —släge artikulatsiooniasend.
artikuler|a1 tr. artikuleerima, hääldama, —ing
~en,~ar artikuleerimine, hääldamine,
artilleri [—i] —(e)t suurtükivägi, artilleeria, —pjäs
kahur.
artist — en,—er kunstnik, artist, —isk adj.
artistlik.
arton arvs., vt. aderton.
artotek [—ék] —et,= asutus kunstiesemete arhi-
veerimiseks ja laenutamiseks,
artär [—ar] —en,—er anat, arter, tuiksoon.
xarv v. arv|e —en bot. tähthein; varsapõlv.
2arv —et,= pärand(us); pärus, —edel
pärandus-osa. —fiende põline e. leppimatu vaenlane,
—furste pärilik vürst, —följd pärimisjärglus,
pärilus. —ing|e —en,—ar pärija, —skifte
päranduse jagamine, —synd pärispatt,
—tagare —n,= pärija,
arvode —t,—n honorar, tasu, palk.
las —en,—ar muistne põhjamaa jumal.
—alä-ra(n), — atro(n) muinasusk. — yiy|a —an,—or
muistne põhjamaa jumalanna.
2as —et,= raibe, raisk, reo (ka sõimusõnana).
—fluga roojakärbes. —gam raisakull.
asa11. tr. vedama, lohistama, tassima. II. intr.
libisema, liuguma. III. refl. end lohistama, a.
sig bort fam. minekut tegema, end
koristama, jalga laskma, ligga och a. sig vedelema,
laisklema.
asch interj. äh!, ah!, a.t bry dig inte om det! ah,
ära tee sellest välja!
asept|ik [—ik] ~en med. aseptika. —isk adj. hai-
gusidutu, aseptiline.
asexuell [—éll] adj. seksuaalsust mitteomav,
aseksuaalne,
asiat ]—åt] —en,—er aasialane, —isk adj. aasia,
aasialik.
ask —en,—ar 1. (träd) saar, saarepuu. 2. (liten
låda) karp, toos, kast, sahtel,
ask|a 1. —an tuhk;y?g. põrm. —kopp tuhatoos.
14
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
