Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - bergsbo ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
bergsbo/besk
mäest üles, utför b-e t mäest alla, b-et födde
en råtta fig. mägi sünnitas hiire, —art kivim,
kivimiliik. —bana mägiraudtee, rippraudtee.
—bäck mäestikuoja. —fast adj. kaljukindel,
—folk mägirahvas. — grund kaljupind, —häll
kaljulava. —hälsa raudne tervis. —ig adj.
mägine, —krut jäme rohi mäe lõhkumiseks,
—land mägismaa, —länd,—länt adj. part.
mägine, —olja nafta v. petrooleum. —
(s)besti-gare mäeronija, alpinist. —(s)skreva
mäeku-ris. —(s)sluttning mäenõlvak. —(s)spets
mäetipp. —(s)väsen mäendus, mäeasjandus.
—skred mäelihe, mäesööst. —säker adj.
kaljukindel, vara b. på ngt milleski kaljukindlalt
veendunud olema, —tagen adj. part., rahval,
ja fig. mäevaimu peolt röövitud, nõiutud,
võlutud. —tjära mäepigi, bituumen; maapigi,
juudapigi, asfalt, —troil rahval, mäevaim,
mäetroll. —uv zool. kassikakk. —verk
mäetööstusettevõte. —vägg mäesein, —ås
mäe-seljak.
bergs|bo mägielanik. —bruk,—drift
kaevandamine, mäeasjandus. —bygd mägismaa, —folk
mäekaevurid. —hantering mäetööstus,
—ingenjör mäeinsener. —kam mäeseljak. —kari
mäekaevur. —kedja mäeahelik, —klint
mäekink. —klyfta mäelõhe(stik), —kuristik, —lag
—en,—er kaevandusrajoon, Bergslagen
maaala Kesk-Rootsis. —luft mäestikuõhk. —man
1. maaomanik kaevandusrajoonis. 2.
kaevanduse omanik. 3. aj. metallurg, —pass
mäekuru, —platå kiltmaa, —predikan piibl.
mäejutlus, —rygg mäeseljak. —rörelse
mäendus. —skola mäetehnikum. —topp mäetipp,
—trakt mägine ala, mägismaa, —vetenskap
mäeteadus.
bergamott [—att] —en,—er bot. teat. pirn,
berga-mott.
bergis v. berkis fam. moonisai.
Bergsby Tuksi (küla Riguldis).
beridar]e —(e)n,= ratsastaja. — beriden adj. part
ratsastatud, ratsa.
berika1 tr. rikastama.
beriktiga1 tr. õiendama. —nde — t,—n subst.part.
õiendus.
berlock [—ack] —en,—er brelokk,
kaunistusri-pats.
bero3 intr. olenema, sõltuma, det b-r på
omständigheterna see oleneb asjaoludest, b. av ngn
kellestki sõltuv olema, sõltuma, låta saken b.
asja jätma, nagu ta on; asjast enam mitte
juttu tegema, —ende 1. adj. part. sõltuv, olenev.
2. —t subst. part. sõltuvus.
beropa1 refl., vt. åberopa.
berså [—å] —n,—er lehtla.
berus|a11. tr. joobnuks tegema, täis jootma;
joo-vastama. II. refl. joobuma. —ad adj. part.
joobunud, joobnud, —ande adj. part.
joovastav, uimastav, —ning ~en joobumus,
joovastus, uim (—a).
beryktad adj.part. kuulus;kurikuulus, illa b.
halva kuulsusega.
beryll —en,—er miner, berüll (vääriskivi).
beråd muutm., efter mycket b. pika kaalumise
järel, med b. meelega, stå i b. att göra ngt
midagi kavatsema,
berått adj. part., med b. mod ettekavatsetult,
meelega.
beräkn|a1 tr. arvestama, hindama; arvutama,
ar-vutlema. —ande adj. part. arvestav, kaaluv,
—ing arvestus.
berätt|a1 tr. jutustama, —ar|e —(e)n,= jutustaja.
—else ~n,~r jutt, jutustus; aruanne.
berättiga1 tr. õigustama. —d adj. part.
õigustatud. —nde —t subst. part. õigus; õigustus,
beröm —met kiitus, med b. godkänd (ÄB)
(hinne) hea, med utmärkt b. godkänd (a) väga
hea, icke utan b. godkänd (Ba) 3+. —d adj.
part. kuulus, —lig adj. kiiduväärt; ped. (A)
väga hea. —ma21, tr. kiitma. II. refl., b. sig av
ngt end millegagi ülistama, millegagi
hooplema. —melse —n,—r kuulsus; kiitus, au. —värd
adi. kiiduväärt,
berör[a2 tr. puudutama, riivama; mainima. — da
adj. part. mainitud, puudutatud, —ing
~en,~ar puudutus; kokkupuude.
beröva1 tr. ära võtma, riisuma,
besagda adj. part. mainitud.
besanna11. tr. tõendama, tõestama. II. refl.
tõestuma, mina farhågor har b-ts mu kartused
on tõestunud,
besats —en,—er (nahk)ääristus.
besatt adj. part. hull, pöörane; adv. pööraselt.
—het —en hullemeelsus, pöörasus.
bese4 tr. vaatama, vaatlema, —ende —t subst,
part. vaatlus, vaatlemine, vid närmare b.
lähemal vaatlusel.
besegla1 tr. 1. kinnitama; otsustama, hans öde
var b-t ta saatus oli otsustatud. 2. purjetama.
besegra1 tr. võitma. —r|e —(e)n,=võitja.
besick —en mäng. teat. kaardimäng.
besifTra1 tr., muus. nummerdama, numbritega
märkima.
besikt|a1 tr. v. besikt|iga vaatama; üle, läbi
vaatama. —igande ~t,~n subst. part. üle-,
läbivaatus. —ning ~en,~ar järelevaatus.
—ningsskyldighet järelevaatuse kohustus,
besinn|a I. tr. kaaluma, kaalutlema, järele
mõtlema. II. refl. järele mõtlema, —ing ~en
järelemõtlemine, kaalutlus; teadvus,
meelemär-kus. — ingsfull adj. kaaluv, ettevaatlik.
—ings-lös adj. mõtlematu, arutu. —ingstid
mõtlemisaeg.
besitt|a4 1. tr. omama, valdama, olema (kellelgi).
2. interj. tohoh!, pagan võtaks! —ar|e
—(e)n,= omanik, omaja, valdaja, —ning
~en,~ar valdus, valdamine, omand;
(kinnis)-vara. —ningshavare jur. omanik,
valdusõigu-se omaja. —ningsrätt valdusõigus.
besjunga4 tr. laulus ülistama, laulma (kellestki).
besjäla1 tr. hingestama, tro som b-r naturen usk,
mis hingestab loodust. —d adj. part.
hingestatud; vaimustatud,
besk 1. adj. kibe, mõru. 2. —en,—ar fam. kibe
(viin), naps. —|a —an kibedus, kibe maitse,
—het kibedus, mõrudus. —na1 intr. mõruks mi-
30
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
