Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - blodsband ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
blodsband/bläck
blods|band veresugulus, —dom ebaõiglane
surmaotsus. —droppe veretilk. —frände
veresugulane. —hämd veritasu, verine
kättemaks. —utgjutelse verevalamine, —vittne
veretunnistaja, märter,
blom —men õis, stå i b. õitsema, —blad
kroon-leht. -bukett lillekimp, -fat lillealus. -Qäll
bot. õiehelve. —flock bot. sarikas, —foder bot.
õietupp, —fäste bot. õiepõhi. —hylle bot.
õie-kate. — hölster bot. õietupp, —kalk bot.
õieka-te. —klase bot. kobar, —knippe bot.
ebasari-kas. —knopp bot. õienupp, —pung. —kolv
bot. tõi vik. —korg bot. korvõisik. —kruka
lillepott. —kål lillkapsas, —m|a 1. —an,—or lill;
õis. 2.1 intr. õitsema. —merad adj. part.
lilleline. —ning —en,—ar õitsemine, õitseaeg,
—skaft bot. õieraag, —telg; lillevars.
—ställning bot. õisik, —vass bot. luigelill. —vippa
bot. pööris.
blommogram —met,= lilletervitus (tellimisel lil-
leäri poolt üleantud),
blomst —en [—å—] v. blomst|er [—å—] —ret,=
luul. lill.
blomster|affar lilleäri. —bord lillelaud, —girland
lillepärg, —gård lilleaed, —handel lilleäri.
—kvast fam. lillekimp, —lök lillesibul.
—odling lillekasvatus, —rabatt lillepeenar. —skrud
õieehe. —språk lillede keel. —uppsats
lillekorv, —kauss.
blomstr|a1 intr., lit. õitsema, —ing ~en,~ar
õitsemine.
^lond [—å—] —en,—er siidpits.
2blond [—å—] adj. blond, heledajuukseline,
val-gevereline.
bloss [—å—] —et,= 1. tõrvik. 2. pahv, mahv,
pops. —hållare suitsupits.
blossa1 intr. 1. lõõmama, leegitsema, õhkuma. 2.
(piipu) popsutama, mahvima, tossutama.
—nde adj. part. tulipunane, lõõmav.
blot —et,= aj. vereohver. —a1 intr. ja tr.
vereohvrit tooma.
blott 1. adj. paljas, alasti, med b-a ögat palja
silmaga, vid b-a åsynen juba nähes, paljalt
nähes. 2. adv. ainult, üksnes, vaid; üksi, b.
inte detta ainult mitte seda. 3. konj. kui
ainult, kuid vaid. —a1 tr. paljastama, kaitseta e.
varjuta jätma; paljaks riisuma. —|a —an,—or
paljak; nõrk koht, ge b-a på sig teat. kohta
kehal kaitseta jätma, —lägga2 irr., tr.
paljastama. —ställa2 tr. riski e. ohtu saatma,
kaalule panema,
bludd|er —ret fam. loba.
blues [blõs] —en 1. ameerika neegrilaul. 2. teat.
fokstrotisarnane seltskonnatants.
bluff —en,—ar bluff, pettus, väljamõeldis,
blund —en uinak, inte få en b. i sina ögon mitte
sõbagi silma peale saama, John Blund unetaat.
—a1 intr. 1. tukastama, suigatama, uinuma
jääma. 2. fig. silmi kinni pigistama,
märkamata jätma, —docka nukk, kes võib silmi
kinni pigistada. —|er —ern,—rar
tähelepanematus, viga, eksitus,
blus —en,—ar pluus, —man van. tööline, töölis-
partei liige.
bly —(e)t tina. —aktig adj. tinasarnane. —aska
tinatuhk. -färgad adj. part. tinakarva,
—förgiftning tinamürgitus, —grå adj. tinahall.
—haltig adj. tina sisaldav, tinasegane. —kula
tinakuul. —möiya tinamenning. —plåt
tina-plaat, tinatahvel. —vitt tinavalge.
blyerts —en,—ar 1. grafiit. 2. pliiats, —penna
pliiats.
blyg adj. häbelik, arg, kartlik, uje. —as2 dep.
häbenema. —d —en 1. häbi. 2. anat. häbe(med),
(välis—)suguosad. —dben anat. häbemeluu,
—het —en häbelikkus, argus, kartlikkus,
ujedus. —sam adj. tagasihoidlik, häbelik;
vooruslik, viisakas, —samhet tagasihoidlikkus,
häbelikkus, —sel —n häbi, häbitunne.
—sel-rodnad häbipuna.
blå adj. sinine, slå b. dunster i ögonen på ngn fig.
kellelegi puru silma puistama, b. i ansiktet
(av kyla eller ilska) näost sinine (külmast v.
vihast), —aktig adj. sinakas. —
bandsfore-ning karskusühing, —blek adj.
kahvatusink-jas, —sinakas. —bär mustikas, —duva zool.
melekas, —eld bot. ussikeel, —frusen adj.
part. siniseks külmunud, —hake zool. (rootsi)
sinikurguke. —jacka fam. madrus, —klint
bot. rukkilill, —klocka bot. kellukas,
sini-kopp, kurekatel, —kråka zool. siniraag,
—kulla rahval, lokspärimägi (nõidade
lennu-siht). —kål bot. sinikapsas. —mes zool.
sinitihane. —märke sinine plekk v. täpp (nahal).
—na1 intr. siniseks muutuma, —nad —en,—er
sinine plekk, pigistus—, muljutusplekk
(nahal). —nande adj. part. sinav. — neka1 tr.,
fam. häbematult eitama, —randig adj.
sinisetriibuline. —sippa bot. sinilill, siniülane.
—strumpa nalj. õpetatud naine, naiskirjanik,
sinisukk, —ställ tunked, —syra sinihape.
—tåtel bot. sinihelmikas. —ögd adj. part.
sinisilmne.
blå|a1 tr., harva sinetama. —else ~n pesusine.
blån|or v. blår pl. takud, palkad, —garn takune
long.
^lås|a —an,—or 1. rakk, vill; põis. 2. mull, vull,
kubel, —sten med. põiekivi. —tång bot.
mereadru.
2blås|a2 intr. ja tr. puhuma, lõõtsuma, det b-er
tuul puhub, rö hut. abis.: b-a av ära puhuma,
b-a igen, fönstret b-te igen tuul lõi akna kinni,
b-a in sisse puhuma, b-a ned maha puhuma,
b-a omkull, stormen b-te omkull trädet torm
murdis puu maha, b-a upp 1. puhuma
hakkama. 2., vinden b-te upp fönstret tuul lõi akna
lahti. 3. õhuga täitma, b-a upp kinderna
põski pungi ajama, b-a ur tühjaks puhuma, —are
~n,= puhuja, —bälg lõõts. — ig adj. tuuline,
—instrument puhkpill, —ning ~en,~ar
puhumine, puhang\ fig., fam., åka på en b. luhta
minema, noomitust saama; kaotama;
petetud saama. —t ~en tuul, tuuline ilm, torm.
bläck —et tint. —a1 tr. tindiga määrima, —fisk
tindikala, —flaska tindipott, —pudel, —fläck
tindiplekk. —horn tindipott, —kautschuk tin-
38
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
