Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - bulna ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
bulna/bysätta
och bång suure käraga, världens b-er
maailma rahutus, göra b-er av sig tähelepanu
ära-tama. —erbas lärmitseja. — ersam adj.
kärarikas. —ra1 intr. käratsema, kära tegema,
lär-mitsema; korisema (kõhus), —rande adj.
part. kärarikas, —rig adj., vt. eelm.
bulna1 intr. mädanema; mädanema hakkama.
—d —en,—er mädapaise, mädanik,
bult —en,—ar polt, pulk. —a1 tr. ja intr. lööma,
kloppima, koputama, b. på I. tr. lööma,
peksa andma. II. intr. kloppima,
bulvan [—ån] —en,—er 1. peibutuslind. 2. fig.
vari-isik, —kuju, näivtegelane.
bumling —en,—ar dial. suur kivi, suur tükk,
möhkel.
bums adv. ja inter j. otsekohe, jalamaid; põmdi,
bunden vt. binda.
bundsförvant —en,—er liitlane, abiline, —skap
liit.
^unk|e — en,—ar pütt, anum, napp. —alag fam.
laudkond.
2bunk|e —en,—ar fam. kuhi, hunnik, —stål tehn.
latt-teras.
bunk|er —ern,—rar 1. söepunker. 2. liivaauk
golfiväljakul. 3. sõj. varjend, tulistuspesa.
—er-kol söetagavara (laeval); laeva kütuseks
kõlblik süsi. —ra1 intr. söega varustama,
bunsenbrännare laboratooriumides kasutatav
leeklamp.
bunt — en,—ar pundar, kimp; viht (—i), punt, hela
b-en terve punt. —a1 tr. puntrasse e. kokku
köitma, —läder tallanahk. —makare köösner,
kasuksepp. —makeri [—i] —(e)t,—er
köösne-ritöökoda.
bur — en,—ar puur. —a1 in tr. puuri pistma e.
panema. —fågel puurilind.
burdus [—üs] 1. adj. tormakas, ennatlik,
ülemeelik, järsk. 2. adv. ülepeakaela,
burgen [—urj—] adj. heas olukorras, varakas,
jõukas.
burk —en,—ar purk, pott. —laddning sõj.
süütepudel. —a1 tr. purki panema,
konserveerima.
burr —et,= sasi, kähardus; krooge. —a1 tr., b.
upp kähardama, kräsutama, lokkima;
kroo-kima. —ig adj. sassis, krussis, kähar,
burskap —et. 1. aj. õigus linnas kutsealal
tegutseda ja omada linnakodaniku-õigusi. 2.
üldine tunnustus, vinna b. tunnustust võitma.
—sbrev kiri kodanikuõiguse kohta,
burspråk —et,= uuk, ärkel.
bus adv., fam., leva b. mürama, vallatama. —a1
intr., b. på peale tormama,
bus|e —en,—ar 1. koll, tont, hirmutis. 2. hulgus;
jõhkard; pätt. —aktig adj., fam. hulkurlik,
ulakas, —frö fam. tänavapoiss, poisijõnglane,
—språk fam. argoo, köögikeel. —väder fam.
koerailm.
busk|a1 tr. põõsastega märgistama e. tähistama.
—ablyg adj. liiga häbelik, arg, han är inte b.
ta on pealetükkiv. —age [—ås] —1,=
põõsastik, võsa, tihnik. —|é —en,—ar põõsas,
puhmas. —ig adj. võsane, põõsane; puhmane.
—snår tihnik, võsa, põõsastik, —skvätta zool.
võsalind. —teater fam. vabaõhuteater.
Jbuss 1. —en,—ar vapper sõjamees. 2. muutm.
subst, ja adj., fam., vara b. med ngn kellegagi
semu olema, —ig adj., fam. töre, maru,
vahva.
2buss —en,—ar närimis—, põsktubakatükk,
tuba-kapuss.
3buss —en,—ar autobuss, omnibuss, buss. —a1
intr., fam. bussiga sõitma.
4buss interj. võta! äss! —a1 tr. ässitama,
bussarong [—åt|] —en,—er töökittel; laiad mere-
mehepüksid.
bussning —en,—ar tehn. torukujuline vooderdis
võllilaagris, puks.
butelj [—é—] —en,—er pudel. —blåsare pudelipu-
huja. —korg pudelikorv.
butik [—lk] —en,—er kauplus, pood. —sbiträde
müüjanna,
butt|a —an,—or dial. kivikammeljas.
butter adj. mossis, tusane, pahur,
butterfly [battö(r)flaj] ’kiisulips’.
butterkaka kohvisai.
buttig adj. ümmargune, täidlane,
buxbom —en,—ar pukspuu.
lby —n,—ar puhang, tuuleiil, pugi. —ig adj. iiline,
puhanguline.
2by —n,—ar küla. —alag külakond. — amän pl.
külaelanikud, —racka külakrants, talukoer.
—stämma külakoosolek.
byffé v. buffé —n,—er puhvet, einelaud,
bygd —en,—er 1. kultiveeritud maa(—ala), ute i
b-erna maal. 2. ümbrus(kond); maa, stad
och b. linn ja maa. —emål murre,
byg|el —eln,—lar jalus; käepide, sang.
bygg|a2 I. tr. ehitama, püstitama; parandama,
kuduma, b-a sitt hopp på ngt millelegi oma
lootust rajama, b-a nät võrku kuduma. II.
intr., b-a och bo elama; rõhut. abis.: b-a för
ette ehitama, b-a på peale ehitama. —e ~t,~n
ehitus, —mästare ehitusmeister, —nad
~en,~er ehitus; ehitis, —nation ~en
ehitamine.
byggnads |arbetare ehitustööline, —entreprenör
ehitusettevõtja, —konst ehituskunst, —sätt
ehitus viis. —tillstånd ehitusluba, —verk
(suurem) ehitus, —ämne ehitusmaterjal,
byk — en,—ar pesu; must pesu. —a2 tr. pesema.
—gryta pesupada, —katel,
byke —t fam. rahvarämps, kaabakad,
byling —en,—ar vulg. võmm, plekknokk.
bylt|a1 tr. kokku köitma, kokku mässima. —e
~t,~n kimp, pamp, komps.
Jbyrå —n,—ar kummut, —låda kummutilaegas.
2byrå — n,—er büroo, —chef bürooülem.
—direktor büroojuhataja. —ingenjör tehnilise
haridusega ametnik, —system ametikord, kus
juhatajal üksi on otsustamisõigus.
Bysholm Võõla.
byst — en,—er büst, rinnakuju, —hållare
rinnahoidja.
bysätt|a2 irr., tr., van. võlgade pärast
vangista-ma. —ning võlavangistus.
47
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
