- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
61

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - drive ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

drive/du

jõud. —rem tehn. veorihm. —sand tuiskliiv.
—ved triivpuud, ajupuud.
driv|e [drajv] —en, —ar 1. sport tugev löök
(tennises). 2. jaht. 3. fam. jõud, tugevus,
drog [—å—] —en,—er farm. ravimtooraine, rohu-

kaup. —affär rohukauplus.
dropp [—å—] —et tilkumine, —a1 tr.ja intr.
tilgutama; tilkuma; fam. kaotama; jätma,
vähenema. —|e —en,—ar tilk, piisk tiba. —flaska
farm. tilgutuspudel, tilguti. —is jääpurikas,
—sten geol. tilkkivi, purikkivi, stalaktiit.
—tals, —vis adv. tilkhaaval, tilkumisi,
tilga-kaupa.

drosk|a [—å—] —an,—or tröska, —bil taksiauto.
—chaufför taksijuht. —kusk voorimees,
—station 1. autode seisukoht. 2. van.
voorimeeste seisukoht,
dross|el [—å—] —eln,—lar el. paispool.
drots [—å—] —en,—ar aj. pea- v. kohtuminister

varemal ajal Rootsis,
drott [—å—] —en,—ar vana-skandinaavia
kuningas, valitseja; suurmaapidaja, magnaat,
—kväde vana-skandinaavia värsimõõt,
drottning [—å—] —en,—ar 1. kuninganna; balens
d. fig. balli kuninganna. 2. mesilasema. 3.
mäng. lipp; emand, —bonde lipuettur.
—gemål valitseva kuninganna abikaasa,
drucken adj. part. purjus, joobnud,
drul —en,—ar v. haril. drull|e —en,—ar fam.
käpard, mühakas, tölplane. —la1
intr. kohmakas olema, —lig adj. kohmakas,
saamatu.

drum|la1 intr. tõlgendama, ettevaatamatult
käituma, komistama, —lig adj. kohmakas,
saamatu. —mel~n, drumlar käpard, mühakas.
—melaktig adj. käpardlik, mühaklik.
drunkna1 intr. uppuma.

drunkomet|er —ern,—rar aparaat joobnud oleku

astme kindlaksmääramiseks,
druv|a —an,—or viinamari, —börd med. teat. liiki
nurisünnitus, —klase viinamarjakobar, —saft
viinamarjamahl, —socker viinamarjasuhkur,
glükoos.

dryad — en,—er milt. metsas elav nümf, drüaad.
dryck —en,—er jook, starka d-er kanged joogid
—enskap —en liigjoomine, joomatõbi. —jom
muutm. joomine, pummeldamine;
joovastavad joogid, bjöds där på ngt d. ? kas seal
pakuti joovastavaid jooke?
dryckes|broder joomavend. —gille,—lag
joomapidu. —vara jook, joovastav jook. —visa
joomalaul.

dryfta1 tr. arutama, arutlema, käsitlema;
kaalutlema.

dryg adj. 1. vastupidav, kestev, tubli, det nya
mjölet är d-t uus jahu annab palju välja. 2.
täis, täiemõõduline, tubli, en d. mil tubli
penikoorem. 3. raske, väsitav, koormav, d-a
skatter koormavad e. kõrged maksud. 4.
suurustlev, tähtis. 5. adv. vähemalt, i d-t 20
år vähemalt 20 aastat. —a1 üt tr. pikendama;
säästma, kokku hoidma, d-a ut mjölet med
potatis jahule kartuleid lisama.

drypa4 intr. tilkuma.

dråp —et,= jur. tapp, tapmine, mõrv. —ar|e
—(e)n,= tapja, mõrtsukas, —slag
surmahoop.

dråplig adj. 1. töre, õnnestunud, lõbus. 2. van.

suurepärane, kiiduväärt.
drås|a1 intr. 1. sadama nagu kotist. 2. langema
kui kivi, d-a omkull raskelt kukkuma. —|e
—en,—ar suur kuhi.
drägg —en põhjapärm, sete.
dräglig adj. väljakannatatav, talutav,
vastuvõetav, d-a villkor vastuvõetavad tingimused,
dräkt —en,—er rõivastus, riietus; kostüüm,
—jacka kostüümjakk. —kjol kostüümseelik.
—mönster lõikeleht.
dräktig adj. tiine, poegiv, —het —en 1. tiinus. 2.

mer. koormatis, tonnaaž.
dräll —en drell(riie).

drälla2 tr.ja intr. 1. laiali pillama, maha pillama.

2. logelema, gå och d. logelema, laisklema.
drämma2 till tr., fam. pihta andma,
drän —en,—er tehn, drenaaž; erik. drenaažtoru;

med. toru mäda väljajuhtimiseks.
dräner|a1 tr. 1. maad torutama, dreenima. 2.
med. dreeni abil mäda välja juhtima.
—ingsrör drenaažtoru.
dräng —en,—ar sulane, tööpoiss, —kammare
sulasekamber. —stuga sulasetuba. —tjänst
sulaseteenistus.
dränka1 tr. uputama, d. sina sorger i brännvin

fig. oma muresid viinasse uputama.
dräpa2 tr. tapma, —nde adj. part., fig.
jalustrabav, hävitav,
drätsel —n rahandus, rahaasjandus. —kammare
rahandusosakond, —nämnd
rahandusosakond, finantsvalitsus.
drätt —en,—ar 1. dial. taldpidur. 2. seinavaip,
drög —en,—ar 1. tööregi. 2. dial., fam. pikaldane,

kohmakas isik, hobusekronu,
dröglapp lott.

dröj|a2 intr. kestma, vältama, viivitama;
ootama; viibima, jääma, jag d-er där en vecka ma
jään sinna üheks nädalaks, gå med d-ande
steg käima pikaldaste sammudega. —smål
~et,= 1. viivitus, edasilükkamine. 2. jur.
moratoorium,
dröm —men,—mar 1. uni, unenägu. 2. unelm,
unistus, i min ungdoms djärvaste d-mar mu
noorusaja kõige julgemates unelmates, —bild
unistus, unekuju. —land unelmate maa.
—ma2 tr. ja intr. und nägema; unistama,
—mande adj. part. unistuslik, —meri [— \]
—(e)t,—er unistus. —sk adj. unistuslik,
—tydning unenäoseletus. —värld uneriik.
drön —et 1. dial. viivitamine, pikatoimelisus,
unisus. 2. mürin, mühin, stormens d. tormi
mühin; dial. inisemine. —a1 intr. 1. vedelema,
laisklema. 2. dial. inisema, —ar|e —(e)n,= 1.
vedelvorst, logard. 2. zool. lesk (mesilane).
—ig adj., fam. laisk ettevõtmatu, pikaldane.
drösa1 intr. sadama nagu kotist, vt. dråsa,
du pr on. sina, sa, vara d. med ngn kellegagi
sina-sõber olema. —a1 tr. sinatama, —bror sinasõ-

61

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0093.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free