Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - dusk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
dusk/däck
dušši võtma v. andma,
dusk —et vihmane ilm. —a1 intr. vihma tibama,
nirisema. —ig adj. vihmane, sompus, tume,
pilvine.
dussin —et,= tosin, —människa igapäevane e.
harilik inimene, —tals.—vis adv. tosinakaupa.
—vara halvem kaup.
dust —en,—er 1. võitlus. 2. van. turniir,
dusör [—or] —en,—er jootraha, sularahas tasu.
Muv|a —an,—or tuvi. —hök zool. kanakull,
—post tuvipost. —slag tuvila, tuvikong.
—unge tuvipoeg;/fe. kollanokk, han är ingen
d. ta pole enam noor, tast pole kerge jagu
saada.
^uv|a1 intr., mer. pikuti kõikuma, —ning
~en,~ar kõikumine,
duv|en adj. part. lahtunud; rauge, jõuetu;
närtsinud. —na1 intr. lahtuma; närtsima,
duvning —en,—ar 1. noomitus, õiendus, ge ngn
en d. kellelegi peapesu tegema. 2.
pähetuupimine, treenimine, põhjalik ettevalmistamine,
dval|a —an 1. uimastus, poolärkvel olek,
pool-uni, tardumus. 2. talveuni, —dryck unejook.
—lik adj. poolunetaoline.
dväljas2 irr., dep. viibima, (kuskil) olema, elama,
dvärg [—rj] —en,—ar kääbus, pöialpoiss,
päkapi-kumees. —artad adj. kääbuslik, —bildning
bot., zool. kääbuskasvuline. —björk
kääbus-kask. —folk kääbusrahvas. — inn| a —an,—or
naiskääbus.
dy —n pori, muda, kõnts. —aktig adj.
mudataoli-ne, mudajas. —blöt adj. läbimärg, —botten
mudapõhi. —ig adj. mudane, porine, —pöl
mudaloik, —lomp.
dyckert —en,—ar traatnael väikese
(neljakandilise) peaga.
dyft muutm., fam., inte ett d. mitte põrmugi.
dygd —en,—er voorus; teene; neitsilikkus, gå
d-ens väg vooruse teed minema; förlora sin d.
oma neitsilikkust kaotama, —ig adj.
vooruslik. —ädel adj., årh. vooruslik,
dygn [—r|n] —et,= ööpäev.
dyk|a4 intr. sukelduma;/?^, (kuhugi) sisse
tungima, sööstma, han dök in i snåren ta tungis
tihnikusse, d-a upp esile kerkima, —ning
~en,~ar sukeldumine,
dykar|e —(e)n,= tuuker, —dräkt tuukriülikond.
—hjälm tuukrikiiver. —klocka tuukrikell.
—sjuka med. kessoontõbi.
dykdalb [—å—] —en,—er mer. pollar, paal.
dylik adj. niisugune, selline, taoline, ngt d-t
midagi sellist.
dymedelst adv., van. sellega, seega, selle läbi,
selle kaudu.
dymling —en,—ar erik. puupulk, puukiil.
dymmel|onsdag vaikse nädala kolmapäev,
—vecka vaikne nädal, suurnädal,
kannatusnädal.
*dyn (en v. ett) füüs. jõuühik.
2dyn — en,—er luide, düün, liivahang.
dyn|a —an,—or padi. —var padjapüür,
dynami|k [—ik] ~en dünaamika. —sk [—à—]
adj. jõuline, hoogus, dünaamiline. —t [—it]
~en dünamiit,
dynamo [dy- v. —nå—] —n,—r dünamo,
dynasti [—i] —(e)n,—er dünastia, valitsej asugu,
dyng|a —an fam. sõnnik, prata d-a lobama,
mõttetut juttu ajama, —bagge zool. sitikas,
—hög sõnnikuhunnik,
dyning —en,—ar tormijärgne lainé, ummiklaine.
dynt —en v. —et zool. tang, paelussiliste
arene-misvorm.
dyr adj. kallis, —bar adj. kallis, kulukas, vääris,
väärtuslik, —barhet —en,—er väärisese, —asi.
—grip —en,—ar kallisasi, aare. —het —en,
kal-lihinnalisus, kallidus, —köpt adj. part. kallilt
saavutatud, kallihinnaline, en d. erfarenhet
kallilt omandatud kogemus, —ort kallis koht.
—tid kallis aeg, kriisiaeg, —tidstillägg
elukalli-duslisa.
dyrk —en,—ar muukraud, —a1 tr., d. upp lahti
muukima, muukrauaga avama, —fri adj.
murdvargakindel.
dyrka1 tr. austama, kummardama, jumaldama.
—n ilma a. ja pl. kummardamine, jumaldus.
—nsvärd adj. austamisväärt, imetletav, —re
—n,= austaja, kummardaja, jumaldaja.
Dyrslätt Aulepa.
dysch|a —an,—or, fam. dyschatell [—é—]
—en,—er kušett,
dysenteri [—j] —(e)n med. düsenteeria,
dyspepsi [—i] —(e)n med. seedehäire,
dyst|er adj. sünge, morn, õudne; nukker,
raskemeelne, tõsine. —ra1 till intr. süngeks e.
morniks muutuma,
dyvelsträck juudavaik.
dyvik|a —an,—or mer. paaditook, —töök, kork,
tropp.
då 1. adv. a. temp. siis, sel ajal, sel juhul, tol ajal,
d. och d. mõnikord, vahetevahel, vahel. b.
konsek, järelikult, niisiis, c. pleon. siis, aga
nõnda (siis), vad nu d. ? mis nüüd? 2. konj. a.
temp. kui. b. kaus. sest, kuna. —tida muutm.
adj. tolleaegne, —varande adj. part., vt. eelm.
dåd —et,= 1. tegu, töö, med råd och d. nõuga ja
jõuga. 2. kuritegu,
dålig adj. vilets, halb, paha; haige,
dån —et,= müra, kära; kõmin; mühin, kohin.
—a1 intr. 1. mürisema, müristama; kohisema,
mühama. 2. minestama. —dimpen fam., få d.
minestama.
dår|a1 tr. võluma; võrgutama, —aktig adj.
rumal, meeletu, mõistmatu. —aktighet ~en,~er
rumalus, narrus, mõistmatus, —dikt fam.
hulluslaul. —|e —en,—ar hull meeletu, —hus
halv. hullumaja, —huslyon vaimuhaige,
vaimuhaigla elanik, hull. —husmässig adj., halv.
hull, hullumeelne. —skap ~en,~er rumalus,
meeletus, hullus.
dås|a1 intr. poolunes olema, laisklema, tukkuma.
—ig adj. roidunud, unine, lodev. —ighet ~en
roidumus, unisus, lodevus,
däck —et,= 1. mer. laevalagi, tekk. 2. auto
välis-kumm. 3. taskulambi kest. 4. sigari
välisle-hed. —a1 tr. katma, laega varustama. —ad
adj. part. kinnine, tekiga, —dubb (au-
63
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
