Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fattig ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fattig/fermat
te. 2. raam, raaming, ääristus. 3.
kujundamine, vormistamine. 4. meelerahu, (hingeline)
tasakaal. — ningsförmåga arusaamis-,
taipamisvõime, taip(likkus), intelligents,
fattig adj. vaene, kehv. —dorn —en vaesus,
kehvus. —hus vaestemaja, —lapp tühipaljas
inimene, kehvik, —vård vaestehoolekanne.
fattigvårds|anstalt vaestehoolekande-asutus.
—inrättning vt. eelm. —inspektor [—or]
vaestehoolekande-inspektor. —nämnd
vaestehoolekande-juhatus.
faun |a —an,—or zool. loomastik, fauna, —ist
~en,~er fauna uurija.
favorisera1 tr. soodustama, favoriseerima.
favorit —en,—er lemmik, soosik, favoriit; sport
kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja
v. meeskond, —hustru lemmiknaine,
favör [—or] —en,—er soosing, soodustus, till
ngns fi kellegi kasuks,
fe —(e)n,—er fee, haldjas; kaitsejumalanna. —eri
[—i] —(e)t,—er võlumine; etendus
muinasju-tuainel. —saga haldjamuinasjutt.
feature [fitjö] —n,—s raadiokava
päevasündmuste kohta,
feb|er —ern,—rar palavik. ~aktig adj.
palavikuline. ~anfall palavikuhoog. ~brand lit.
palavikukuumus. ~fantasi palavikuviirastus. ~fri
adj. ilma palavikuta. ~glans palavikuläige.
~kurva palavikukõver. ~rysning
palaviku-värin. ~sjuk palavikuhaige. ~yra
palaviku-sonimine. —ril adj. palavikuline,
februari muutm. veebruar, küünlakuu,
federal adj. föderaalne, —ism —en pöl.
födera-lism. —ist — en,—er föderalismi pooldaja,
fö-deralist. —istisk adj. föderalistlik,
federation —en,—er liit; liitriik, föderatsioon,
federativ [—iv] adj. föderatiivne, —stat liitriik.
federerad adj. part. liitunud, födereerunud.
feg adj. arg; årh. surmasuus olev. —het —en,—er
argus. — hjärtad adj. part. ara südamega.
feja1 tr. puhastama, kraamima; läikima
hõõruma.
fejd —en,—er vaenus, (sissi)vaen; riid, tüli, ligga i
f. med ngn kellegagi vaenutsema, vaenujalal
olema. —ebrev vaenu(s)kiri, (kirjalik)
sõja-kuulutus. —lysten adj. sõjakas,
fekal adj., med. väljaheite. —ier pl. fekaalid,
inimese väljaheited,
fel 1. —et,= viga, eksimus, vääratus; puudus,
rike; süü, det är hans f. see on tema süü. 2.
muutm. adj. v. adv. vale; valesti gå fi. vale
teed minema, teelt eksima, skriva f. valesti
kirjutama, slå fi fig. nurjuma, äparduma,
ebaõnnestuma, ta f. fig. eksima. —a1 intr.
eksima, väärsammu tegema; puuduma. —as1
dep. puuduma. —aktig adj. vigane, ebaõige,
ekslik, vale, väär. —bedöma2 tr. valesti hin-
dama. —finneri [—fl —(e)t puuduste otsimine,
—fri adj. veatu, laitmatu, —föra2 tr.,kaub.
valesti kandma, —grepp väärhaarang,
vale-võte; fig. eksimus, —riktad adj. part. valesti
suunatud, —slagen adj. part. ebaõnnestunud,
nurjunud, —slut ekslik järeldus, —steg
vääratus, väärsamm; fig. kõrvalehüpe, eksitus,
—syn väärarvamus, ekslik arusaamine,
fel|a —an,—or fam. viiul,
fem arvs. viis. — aktare —n,= viievaatuseline
näidend. —dagarsvecka vüepäevane töönädal.
—faldig adj. viiekordne, —hundra viissada,
—hörnig adj. vnsnurkne. —hörning —en,—ar
viisnurk, —kamp sport viievõistlus. —kort
mäng. viisleht. —kronesedel viiekroonine
paberraha. —m|a —an,—or 1. vt. eelm. 2. viis,
han går i fan ta on viiendas klassis, det var
en annan fa fam. see on hoopis teine asi.
—rumslägenhet viietoaline korter. —sitsig
adj. viieistmeline, —te viies. —tedel viiendik.
—ti(o) viiskümmend, —tionde viiekümnes.
—tonde viieteistkümnes. —årig adj.
viieaastane. —årsplan viisaastak, —öring —en,—ar
viieöörine raha.
feminin 1. -et,-er v. feminin |wn -et,-er keel.
feminiin, naissugu; naissoost sõna; nalj.
naine. 2. adj. feminiinne, naissoost; naiselik,
femin|ism ~en pöl. naisliikumine, —ist ~en,~er
naisliikumisest osavõtja, —istisk adj.
feministlik,
femling — en,—ar viisik.
fen|a —an,—or uim (—e), loib; jäse, jag kunde
inte röra en fa ma ei saanud oimugi
liigutada; roolitugi lennukil, —köl mer. metallist kiil
(—u), andur, —stråle uimekiir, uime tugiosa.
fend|er —em,—rar v. fendert — en,—ar mer. ven-
der, laeva küljekaitse.
fenici|er [—is—] — ern,—er foiniiklane. —sk adj.
foiniikia.
fennicism —en,—er fennism, soomepärasus.
fennoman —en,—er fennomaan.
fenol [—ål] —en,—er keem. karbolhape.
fenomen [—én] —et,= fenomen, haruldane
nähtus; filos, nähtumus; ebatavaliste võimetega
inimene, imelaps, —ai adj. ebatavaline,
harukordne, fenomenaalne, —värld filos,
nähtumuste maailm,
fenotyp —en,—er biol. teat. organismi
kujune-misvorm.
feodal adj. feodaalne, —ism —en feodalism,
lää-nikorraldus. —rätt aj. feodaalõigus, —system
aj. feodaalsüsteem. —väsen vt. eelm.
ferie —n,—r (puhke-)vaheaeg. —barn
suvekoloo-nias olev laps. —koloni suvekoloonia. —kurs
suvekursus.
fermat [—åt] —en v. —et,—er v. = muus. fermaat,
pikendusmärk.
79
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
