Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fordring ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fordring/forte
part. nõudlik.
fordring —en,—ar nõudmine. — sförbindelse jur.
võlakohustus, —kiri. —sägare —n,=
võlausaldaja.
forehand [fårhand v. —händ] —en mäng. teat.
löök tennises.
forell [—åré—] —en,—er zool. forell, hörnas,
—fiske forellipüük.
form [—å—] 1. —en,—ar (valamis-, küpsetamis-)
vorm. 2. —en,—er kuju, vorm; olek; liik, laad.
—a11. tr. vormima, kujundama. II. refl.
kujunema. —alism —en formalism, formaalsuse
taotlus. —alist — en,—er formalist. —alitet
[—ét] —en,—er vormilikkus, formaalsus.
—aliter adv. vormiliselt, —ar|e —(e)n,=
vormija. —at —et,= kaust, formaat. —ation
—en,—er 1. formatsioon, moodustis. 2. sõj.
formeering. 3. bot. ühtlase ilmega
taimeas-sotsiatsioonide kogu. 4. geol. formatsioon,
—bildning vormikujundamine. —bräde tehn.
vormÜaud. —bröd vormileib. —bunden adj.
part. formalistlik. —el —n, formler valem,
vormel, —ell [—éll] adj. formaalne, vormiline.
—enlig adj. vormikohane, —era1 tr. vormima,
moodustama, kujundama; teritama. —erar|e
—(e)n,= teritusaparaat. —ering —en,—ar 1.
teritamine. 2. sõj. formeering, paigutus. 3.
mer. laevade omavaheline asend, —fråga
vormiküsimus, —fulländad adj. part. vormilt
e. kujult täiuslik. —givning kujundamine.
—idabel [—à—] adj. hirmus, —lig adj.
korrapärane, täielik, tõeline, päris, —ligen adv. õieti,
tegelikult, —lära keel. vormiõpetus, —lös adj.
vormitu, —ord keel. abisõna, —ren adj.
vor-mipuhas. —rik adj. vormirikas. —rikedom
vormirikkus. —ryttare vormitagaajaja. —sak
vormilisus, formaalsus, hänga upp sig på fler
formaalsuse küljes rippuma, —sinne
vormi-meel, vormitunne, —skön adj. vormilt
kaunis. —stridig adj. vormivastane. —sträng adj.
vormikindel. —system vormisüsteem.
—ule-ra1 tr. sõnastama, formuleerima. —ulär [—ar]
—et,= näidisvorm, formular, —vidrig adj. vt.
—stridig.
forn adj. vana, muistne, muinas-, muinsus-.
—artad adj. part. muistne. —as1 dep., harva
aeguma; vandusest lagunema, —borg linnus,
—dikt muinasluuletus. —folk muinasrahvas.
—forskare muinsuseuurija. —fynd
muinsus-ese. —grav muinaskalme. —hem 1. ürgkodu.
2. muuseumiehitus. —historia esiajalugu,
—kunskap muinasteadus, —lämning
muinsus, mälestusmärk muinasajast, —minne vt.
eelm. —minnesförening muinsuskaitseühing.
—nordisk adj. muinasskandinaavia.
—romersk adj. muinasrooma. —saga muistend,
—sak muistis, muinasjäänus. —skrift muinas-
kiri; vanem kirjandustoode, —språk
muinas-keel. —svenska muinasrootsi keel. —sång
muinaslaul. —sägen vt. —saga. —tid
muinasaeg. —tida muutm. adj. muinasaegne, —ålder
muinasajastu. —åldrig adj., lit. ürgaegne;
muinasaegne,
fors [—å—] — en,—ar kosk, kärestik; juga,
joas-tik. —a1 intr. hoovama; kohisema,
vahutama. —båt kosepaat. —färd kosesõit.
forsk|a1 [—å—] intr. uurima, —ande adj. part.
uuriv, en fl. blick uuriv pilk. —ar|e —(e)n,=
uurija, teadlane. — arbord uurijale e.
teadlasele reserveeritud laud raamatokogus jne.
—ar-bragd silmapaistev töö teaduse alal.
—ardo-cent uurimistööga tegelev dotsent, —ning
~en,~ar uurimine, uurimus,
forsknings|anstalt [—å—] uurimisasutus, —frihet
uurimisvabadus. —fält uurimisväli, —ala.
—färd uurimisretk. —gren uurimisharu.
—institut uurimisinstitut. —iver uurimisind
(—nnu), —agarus, —resa uurimisreis. —
resande —n,= uurimisretkest osavõtja.
forsla1 [—å—] tr. vedama, transportima.
forst|man [—k—] metsamees, metsanduse
eriteadlane. —mästare metsnik; soom.
metsaülem. —väsen metsandus,
forsythi|a —an,—or bot. forsüütia.
^ort [—å—] —et,= väike kindlus, kants, fort.
—ifikation —en,—er sõj. kindlustuste
ehitamise teadus; kindlustused. —ifikationskår
forti-fikatsioonirühm.
2fort adv. ruttu, kiiresti. — |å1 refl. ette jõudma,
f-a på taga sundima.
3fort adv., allt f. ikka veel. —bestå4 intr. olelema;
edasi kestma, —bilda1 tr. edasi kujundama,
edasi harima, f. sig edasi õppima, —fara4
intr. edasi kestma, jätkuma; jätkama,
—farande adj. part. ikka veel. —gå4 intr.
jätkuma, edasi kestma, —gång kestvus, keste,
under samtalet f. jutu kestel e. ajal.
—gångsverb keel. kestvat tegevust väljendav verb.
—komst [—åm—] —en edu, menu.
—komst-ledamöter pl., nalj. jalad, jäsemed, —leva2
intr. edasi elama, —levnad subst.part.
edasine olemasolu, —löpa2 intr. edasi kestma,
—löpande adj. part. kestev; lakkamatu.
—planta1 I. tr. paljundama, sigitama. II. refl.
paljunema, siginema; levima. —plantning
—en 1. siginemine. 2. levimine, levik,
—skaffa1 tr. edasi toimetama, transportima.
—skaffningsmedel sõiduk, —skrida4 intr.
edasi liikuma; edasi kestma, —sätta2 irr., intr.
jätkama, edasi minema e. kestma, —sättning
—en,—ar jätk, järg, i fl-en edaspidi, seejärel,
—vara vt. —leva. —värö —n edasine
olemasolu.
forte [—årr—] muus. 1. adv. valjusti. 2. —t,—n
90
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
