Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fromage ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fromage/frys
—ma muutm., till fi för ngn kellelegi kasuks,
mig till fi minule kasuks. —sint adj. tasane,
vaikne, vagur,
fromage t—ås] —en. keed. munakreemi ja koore
tarretis.
frond [—år|d] —en,—er opositsioon, vastasrinne.
—era1 intr. opositsiooni moodustama, mässu
tõstma, —eri [—1] —(e)t opositsioon,
vastute-gevus. —ör [—or] —en,—er vastasrindlane,
opositsionäär, mässaja, frondöör.
front [—å—] —en,—er 1. sõj. rinne, front. 2.
(maja) esikülg. 3. fig., göra fi mot ngt
millelegi vastu hakkama, på den f-en sel alal —ai
adj. 1. med. otsmiku-. 2. esiküljel asetsev v.
esiküljele suunatud, frontaalne. —(al)anfall
sõj. frontaalrünnak. —espis —en,—er 1. ehit.
hoone esiküljel asetsev viil. 2. trük. raamatu
esileht, frontispiss. —förändring
rindemuuda-tus. —kämpe rinde võitleja. — on(g) [—ön v.
—aT|] —en,—er akende ja uste ehisviil,
fron-toon. —riktning rindesuund. —sida esikülg,
frosch [—å—] —en,—er muus. viiulipoogna
alumine osa.
^oss|a [—å—] —an,—or külmtõbi, halltõbi.
—anfall halltõvehoog. —brytning
külmavärin. —feber halltõvepalavik. —mygga zool.
malaaria-, hallasääsk. —rysning, —skakning
vt. —brytning, —ört bot. tihashein.
^oss|a1 [—å—] intr. liialdaselt sööma, õgima,
—ar|e —(e)n,= suursööja, söömar, —eri [—1]
~(e)t suursöömine, liigsöömine,
frost [—å—] —en,—er hall (—a), külm.
—beständig adj. külmakindel, —biten adj. part.
külmavõetud, —blomma jäälill. —fjäril zool.
külmaliblikas. —fläck külmaplekk. —fri adj.
hallavaba. —härdig adj. külmakindel, —ig
adj. külm, hallane, —klar adj. külm ja selge,
—knöl külmamuhk. —ländig adj.
külmatund-lik. —natt hallaöö, —skada külmakahjustus.
—skadad adj. part. külmavõetud, —skydd
külmakaitse. —spricka külmapragu, —lõhe.
—sår külmetushaav. —öm adj. külmatundlik.
frotté [—å—] —n,—er froteeriie. —handduk
froteekäterätik.
frottera1 [—å—] tr. hõõruma, froteerima; fi sig
med ngn fig. kellegagi suhtlema,
fru —n,—ar proua; naine, abikaasa. —g|a
—an,—or fam. proua, abikaasa, —stuga van.
naistetuba.
frugal [—ål] adj. lihtne, mõõdukas, kehv, en fi
måltid lihtne söök. —itet [—ét] —en lihtsus,
kehvus.
frukost [—ück—] —en,—ar hommikueine, —bord
hommikulaud. —bricka einekandmik. —dags
adv. hommikusöögiaeg. —era1 intr.
hommikueinet sööma, —kopp hommikueinetass.
—lov hommikusöögivaheaeg. —middag länts.
—rast vt. —lov. —risp fam. 1. kerge
hommikueine. 2. naps hommikueine juurde, —rum
lantšituba. —timme hommikusöögitund.
frukt —en,—er puuvili; vili, njuta f-erna av sitt
arbete oma töövilja nautima, —affär
puu-viljaäri. —anlag bot. vilja-alge, —suge. —bar
adj. viljakas, viljakandev. —barhet —en
viljakus. —bildning bot. viljamoodustus.
—bringande adj. part. viljakas, —bärande adj. part.,
vt. eelm. —fäste bot. õiepõhi. —gelé
puuvilja-tarretis. —handel puuviljakauplus.
—handlare puuviljakaupleja. —kaka puuviljakook.
—kniv puuviljanuga. —korg puuviljakorv.
—kärna puuviljaseeme. —lös adj. viljatu;
asjatu. —marmelad puuviljamarmelaad. —mos
puuviljakeedis. —saft puuviljamahl. —sam
adj. sigiv, sigilik. —skål puuviljakauss,
—vaagen. —skörd puuviljasaak. —soppa
puuvilja-supp. —sort puuviljaliik. —sättning vt.
—bildning. —tallrik puuviljataldrik. —träd viljapuu,
—trädgård viljapuuaed. —tårta puuviljatort.
—vin puuviljavein. —år puuvilja-aasta.
—ämne bot. sigimik.
frukta1 tr. ja intr. kartma, pelgama. —n ilma a.
ja pl. kartus, pelg. — nsvärd adj. hirmus, kole,
kohutav, õudne,
fruktifikation —en viljamoodustumine,
fruktifi-katsioon.
fruktos [—å—] —en puuviljasuhkur.
fruntim|mer —ret,= naisterahvas,
fruntimmers|aktig adj. naiselik, —bekant
naistut-tav. —karl naistevõlur. —logik fam.
naiste-loogika. —regemente naistevalitsus. —stil
nai-sekäekiri. —sällskap naisteselts;
naiste-seltskond. —tycke edu naiste juurés.
—veck-a(n) naistenädal (juulikuu lõpus).
frusa1 intr. purskama, voolama,
frusen adj. part. külmanud, külmunud.
frusta1 intr. pruuskama, korskama; puhkima,
hingeldama,
frustration —en,—er pettumus (luhtaläinud
lootuse üle).
frustrera1 tr. pettumust valmistama.
fryg(i)er —n,= früüglane.
fryna1 intr., dial., fi på näsan nina krimpsutama,
fryntlig adj. lõbus ja heatahtlik,
frys —en,—ar külmutusseade. — |a4 intr. ja tr.
külmuma, külmetama; külmutama; rõhut.
abis.: f-a fast, igen kinni külmama,/-a ihjäl
surnuks külmuma, f-a sönder katki
külma-ma, fia till kinni külmama. —anläggning
tehn. külmutusseadmed. —hus tehn.
külmutushoone. —kail adj. jääkülm,
—maskin tehn. külmutusmasin. —metod
külmutusmenetlus. —punkt füüs.
külmumispunkt. —rum külmutusruum. —eri [—i]
—(e)t,—er külmutushoone.
96
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
