- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
98

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fräsch ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

fräsch/fundament

sisema; särtsuma; turtsuma; kihisema. II. tr.

I. pruunistama, pruuniks praadima. 2. tehn.
freesiga töötama;/ smör i panna võid pannil
pruunistama, —arbete freesimistöö. —ar|e
—(e)n,= freesija. —maskin freesmasin,
frees-pink.

fräsch adj. nooruslik, terve, õitsev; uus,
tarvitamata. —a1 tr. värskendama, —het, —ör [—or]
—en (nooruslik) värskus,
frät|a 1. —an,—or tehn. sööbik. 2.21. tr. sööma,
soovitama. II. intr. sööbima,/-a sönder katki
soovitama; fig. piinama, vaevama, en f-ande
sorg piinav mure. III. rejl, f-a sig igenom
läbi sööbima. —hål söövitusauk. —medel
söövitusvahend, sööviti. —sten van..
sööbe-kaalium. —sår med. närihaavand. —ämne
söövitusaine.
frö —(e)t,—n seeme;/fe. algus, põhjus;/am. nolk,
jõnglane. —a1 refl. seemendama. —analys
seemneanalüüs. —fäste bot. platsenta,
—förädling seemneparandus. —gömme bot.
viljakate, —handel seemnekauplus.
—handlare seemnekaupleja. —hinna bot.
seemne-pungakate, integument. —hus bot.
seemne-kest, kupar, —kapsel vt. —gömme. —klöver
põll. seemneristikhein. —knopp bot.
seemne-pung. —kontroll seemnekontroll. —korn
seemnetera, —mjöl bot. õietolm, suir.
—odling seemnekasvatus. —skida seemnekaun.
—såningsmaskin külvimasin. —träd
seemne-puu. —vita bot. toitekude, endosperm.
fröjd —en,—er rõõm, lõbu, lust,/-er lõbustused.
—a1 I. tr. rõõmustama, lõbustama (kedagi).

II. refl. rõõmustama (millestki). —as1 dep.
rõõmustama, rõõmus olema.

fröjde |betygelse rõõmuavaldus, —väljendus,
—fest rõõmupidu. —full adj. rõõmus, —rik
adj. rõõmurikas. —rop rõõmuhüiid. —språng
rõõmuhüpe.
frök|en =, —nar neiu, preili,
fubb|el —let saamatus, —la1 intr. saamatu olema.

—lig adj. kohmakas, saamatu,
fuchsi|a —an,—or bot. fuksia.
fuchsin v. fuksin [—in] —et v. —en keem. fuksiin.
fuffens muutm. kelmus,
fug|a —an,—or muus. fuuga,
fukt —en niiskus, rõskus. —a11. tr. niisutama. II.
intr. niiske olema, rummetfl-ar ruum on
niiske;/-^ niiskuma. —drypande adj. part.
niiskusest nõretav, —fläck niiskuse—,
rõskuse-plekk. —fri adj. kuiv. —ig adj. niiske, rõske.
—ighet —en niiskus, rõskus. —ighetsmätare
niiskusemõõtja.
fukter pl. vigurid, riukad,
fui adj. inetu, näotu, det var en fl. historia fig. see
oli inetu lugu, f-a ord nilbed e. toored sõnad,
—het —en inetus, näotus, —ing —en,—ar fam.

koletis, inetu olevus, —na1 intr. inetuks
minema. —slag sööja sõrmes; med. sõrmesööbija.

full adj. täis, tillf-o täiesti, ett glas f-t med vatten
klaasitäis vett, giva med fa händer lahtiste
kätega andma, en f. gubbe purjus vanamees,
i ordets f-a bemärkelse sõna tõsises mõttes,
vid f. hälsa täie tervise juures, det gickför f-t
läks täie hooga, i f. fart täie hooga, f-t oeh
fast övertygad täiesti veendunud, ha f-t upp
av allt kõike küllalt olema (kellelgi), —bildad
adj. part täisarenenud, küps. —blod täisverd
hobune, —blodsaristokrat täisverd
aristokraat. —bokad adj. part. tellitud. —borda1 tr.
lõpule viima, lõpetama. —bordan ilma a. ja
pl. lõpuleviimine; lõpp; täitumine, gå i fi.
täituma. —fjädrad adj. part. sulis; fig. osav,
kaval, vilunud, —färdig adj. täiesti valmis.
—följa2 tr. täide saatma, korda saatma,
lõpule viima; jur. kõrgemasse instantsi saatma,
—giltig adj. täiesti rahuldav, —god adj. täiesti
hea. —gången adj. part. täisarenenud. —gödd
adj. part. täisnuumatud. —göra2 irr., tr.
täitma, täide saatma, —het —en täius, —klottra1
tr. täis kritseldama. —komlig adj. täiuslik;
täielik, ett f-t vanvett täielik hullumeelsus.
—komlighet [—å—] —en,—er täiuslikkus.
—komna1 [—å—] tr. ja refl. täiendama,
viimistlema. —lasta1 tr. täis laadima, —lärd adj.
part väljaõppinud. —lödig adj. täielik, ilma
puuduseta e. veata; fig. ehtne, adekvaatne,
ett f-t uttryck adekvaatne väljend, —makt
volitus, —matad adj. part. täisterane.
—mogen adj. täiesti küps. —myndig adj.
täisealine. —målig adj. täisväärtuslik, —måne
täiskuu, —mäktig —en,—e volinik, asemik,
esindaja, —mättad adj. part., keem.
küllastunud. —packa1, —proppa1 tr. täis toppima.
—riggar |e —(e)n,= mejr. täislaev. —satt adj.
part. täis. —skriva4 tr. täis kirjutama,
—späckad adj. part. täiskiilutud, —stoppa1
tr., vt. —proppa, —stuva1 tr. täis toppima e.
pakkima, —ständig adj. täielik, —ständiga1
tr. täiendama, —sövd adj. part.
välja-maganud. —tålig adj. täiearvuline. —tecknad
adj. part. täismärgitud. —tid sport täisaeg.
—tonig adj. täiekõlaline. — träff täistabamus,
—viktig adj. täiekaaluline; fig. väga tähtis,
—vuxen adj. part. täiskasvanud, —värdig adj.
täisväärtuslik, —växt adj. part. täisarenenud,
täiskasvanud, —ända1 tr. täiendama,
viimistlema. —ändring —en täiuslikkus.

fuml|a1 intr. saamatu olema. —ig adj. saamatu,
kohmetu.

fum|mel —meln,—lar erik. kingsepa teat.
puhastusvahend.

fundament —et,= põhi, alus, vundament, —ai
adj. põhiline, põhjapanev, fundamentaalne.

98

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0130.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free