Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fästing ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fästing/för
tama. II. refl. kiinduma; ennast siduma; oma
tähelepanu juhtima, fi-a sig vid ngn kedagi
armastama hakkama, kellestki lugu pidama
hakkama, fia sig vid ngt midagi tähele
panema, fia sig i minnet mällu jääma,
—anordning kinnitusabinõu, —vahend. —e ~t,~n
alus; (käe)pide; taevavõlv; kindlustatud
koht, kastell,få fi kanda kinnitama. —(e)folk
pruutpaar. —(e)kvinna årh. tulevane,
mõrsja, pruut, —man peigmees. —mö mõrsja,
fasting —en,—ar zool. puutäi, metspuuk.
’fästning —en,—ar van., jur. kihlus.
2fästning —en,—ar 1. kindlus; linnus. 2. van.
vangla, komma på fi vanglasse sattuma,
fästnings |artilleri kindluse kahurvägi, —fånge
van. sunnitööline, —grav (valli)kraav
kindluse ümber, —mur kindlusemüür. —vall
kindlu-sevall. —verk kindlusetöö, kindlustus,
fäsör [—6r] —(e)n,—er meisterdaja.
tød|a —an toit, söök; ülalpidamine, arbeta för
fan töötama oma ülalpidamise eest.
—oämne toiduaine.
2föd|a2 tr. sünnitama; toitma; kasvatama;
põhjustama, det f-er bitterhet see põhjustab
kibedust. —as2 dep. sündima. —d adj. part.
sündinud. —geni fam. hea ökonoom, ärimees,
—krok fam. ülalpidamine, elatamistöö. —sel
~n, — slar sünnitus,
födelse —n,—r sünnitus; sünd; sündimus,
—annons sünnikuulutus. —attest sünnitunnistus,
—bevis vt. eelm. —bygd sünnikoht, —dag
sünnipäev. —dagsbarn sünnipäevalaps,
—frekvens sündimus, —kontroll
sünnikon-troll. —märke sünnimärk, —ort vt. —bygd.
—stad sünnilinn, —tal sündide arv, sündimus,
—tid sünniaeg, —år sünniaasta, —överskott
rahvastiku loomulik juurdekasv,
födslo|arbete med. sünnitustöö. —delar pl., anat.
naise suguelundid, —smärta, —vånda,
—värkar sünnitusvalud,
föga muutm. 1. adj. vähene, tähtsusetu, av fi
värde vähese tähtsusega. 2. adv. vähe; vaevalt.
3. subst, mitte palju, härom är fi. att säga
sellest pole palju ütelda. 4.,falla till fi alla
andma.
fögderi [—] —(e)t,—er administratiivüksus
Rootsis; aj. foogtkond; ala, det hör inte till mitt fi
fig. see ei kuulu minu alale, göra reda för sitt
fi fig. oma teo eest vastutama,
föl —et,= varss. —a1 intr. poegima, varssa,
tooma, —sto ramb e. tiine mära; varsaga mära.
—unge varsake.
följ|a2 tr. ja intr. jälgima; saatma; järgnema,
fas åt seltsis minema. — aktig adj., vara ngn
fi kedagi saatma. —aktligen adv. järelikult,
—ande adj. part. järgmine, —ar|e —(e)n,=
tehn. sidepuu. —sam adj. kergesti juhitav;
kerge; painduv.
följd —en,—er 1. rida, seeria, sari, en fi av år rida
aastaid, nyfi uus sari. 2. tagajärg, krigetsfier
sõja tagajärjed, till fi av selle tagajärjel,
—enligt adv. järjekindlalt, —företeelse
kaasnähtus. —riktig adj. järjekindel, konsekventne,
—sats 1. keel tagajärjelause. 2. filos,
lõppjä-reldus. —sjukdom med. järelhaigus. —stridig
adj. ebaloogiline, ebajärjekindel, —vidrig adj.
vt. eelm.
följe —t,—n saatjaskond; saatja, slå fi med ngn
kellegagi kaasa minema, kellegagi seltsima.
—slagare —n,= saatja, kaaslane. —
slagar-inn|a —an,—or, —slagersk|a —an,—or
naissat-ja,—kaaslane.
följetong [—år| v. föll—] —en,—er ajalehe
joonealune romaan, järjejutt.
fönster fönstret,= aken. —beslag aknapealistis.
—bleck aknaplekk. —bord aknalaud. —bräde
aknalaud. —båge aknakaar. —fördjupning
aknaorv, aknanišš. —galler aknavõre (stik).
—glas aknaklaas, —glugg aknaauk. —hake
aknahaak. —karm aknaraam, —list aknaliist.
—lucka aknaluuk. —luft aknaava, —nisch
aknanišš. —post aknapiit. —putsare
aknapuhas-taja. —ruta aknaruut. —smyg aknaorv.
—tittar I e — (r)n,= aknastvahtija. —trädgård
aknaaed —vadd aknavatt. —växt toalill.
—öppning aknaauk,—ava.
tør —en,—ar mer. vöör, käil. —lig adj. soodne,
hea, fi vind hea e. soodne tuul.
2för adj., er. liitsõn. terve, võimeline, frisk och fi.
terve ja tugev, arbetsf töövõimeline, —a2 I.
tr. viima; juhtima; talutama. II. intr.
minema; viima, III. refl. käituma. —e —t saani—,
reetee.
3för a. prep. ees, eest, ette, pärast, tõttu; poolt;
vastu; kohta; juures; kasuks; jaoks; —le;
—ks; —s, en bindelfi ögonen side silmade ees,
böcker fi. tio kronor raamatuid kümne krooni
eest, vad fick han fi det? mis ta sai selle eest?,
fi öppna dörrar lahtiste uste taga, vi borfi oss
själva me elame omaette, han törs inte fi sin
bror ta ei julge venna pärast e. tõttu, är du fi
eller mot? oled sa poolt või vastu?, vem tar
du lektioner fi kelle juures sa võtad tunde?,
fi de fattiga vaeste kasuks, han är stor fi sin
ålder ta on suur oma vanuse kohta, •det
gjorde jag fi dig tegin seda sinule e. sinu jaoks,/
alltid igaveseks, fi fulla segel täies purjes,
slut fi i dag\ lõpp tänaseks!, fi honom lär
man sig bra tema juures õpitakse hästi, vadfi
ngt? mis? kuidas?, tidningen fi i går eilne
ajaleht; infinitiiviga, jag kom hit fi att dansa
tulin siia tantsima, fi att vara est talar han
svenska bra eestlase kohta ta kõneleb rootsi
keelt hästi, visa staden fi ngn kellelegi linna
103
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
