Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hovdam ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hovdam/humanisera
e. hoovkonna teenijaskond, —dam hoovi—,
õuedaam, —dräkt õukonna—,
hoovkonna-riietus. —etikett hoovkonnaetikett,
õukonna-kombed. —fruntimret koll., van.
hoovidaamid. —fröken vallaline hoovidaam,
kojaneit-si. —gunst õukonnasoosing. —hållning
õukonna—, hoovkonnamajapidamine.
—leverantör õukonna—, hoovkonnavarustaja.
—man õu—, hoovkondlane. —mannamässig
adj. õukondlik, —marskalk kojamarssal.
—mästare ülemkelner, oober. —mästarinna
1. õue—, hoovidaam. 2. naisülemkelner.
—narr aj. õuenarr. —predikant
õukonnaõpe-taja. —rätt õuekohus. —rättsråd kõrgem
õuekohtunõunik. — stat(en) õukond,
hoovkond; saatjaskond, kaaskond, —trapporna
fig., springa flitigt i h., nöta h.
õukonnasoo-singut taga ajama.
4hov [—å—] —et,= aj. vana-skandinaavia
jumalatempel.
hoveraV^/7. uhkustlema, suurustlema.
hoveri [—1] —(e)t aj. tegu, mõisategu.
hu interj. võeh! aeh!
huckle —t,—n pearätik, —rätt.
hud —en nahk; pl. —ar (looma)nahk,/å h-en full
nahatäit e. naha peale saama, ha hård v.
tjock h. fig. (kellelgi) paks nahk olema,
björnh. karunahk, —andning füsiol.
hingamine läbi naha. —avdragare nülgija, —flänga2
tr. 1. van., piibl. verele peksma. 2. fig. läbi
sõimama, —fåll nahavolt. —färgad adj. part.,
h-e strumpor ihuvärvi sukad, —lager
naha-kord. —lös adj. nahatu. —sjukdom
nahahai-gus. —stryka4 tr. van. peksma, —veck
nahavolt. —ömsning kestaajamine, kestamine.
Hudiksvall [—à—] linn Hälsinglandis.
hug —en van. mõte; meel. —ad adj.part., van.
asjahuviline, h-e spekulanter asjast huvitatud
spekulandid, —fästa2 tr. meeles pidama,
—skott mõte, idee. —stor adj. õilsa—, ülla—,
suuremeelne, —svala1 tr. lohutama, —svalan
ilma a. ja pl., —svalelse —n lohutus, troost,
hugg —et,= hoop, löök, skifta h. med ngn
kellegagi sõnu vahetama; teineteisele hoope
andma, ge ngn ett h. kellelegi hoopi andma, ge
h. på sig fig. iseenesele hoopi andma, põhjust
laitmiseks andma, få h. på ngn kellestki kinni
haarama, i första h-et esimesel hoobil,
esimesel katsel, med kniven i högsta h. nuga
löögivalmis olema, —a4 tr. raiuma, lõhkuma;
taguma, lööma; hammustama, purema;
haarama, kinni võtma, hunden högg mig i benet
koer hammustas mind jalast, det hugger i
tanden hammas valutab, h. i sten fig. eksima,
h. på kedagi arvustama, han högg sig ett
äpple ta näppas ühe õuna; rohut. abis.: h. av
ära e. pooleks raiuma, h. fast kinni lööma;
kinni haarama (millestki v. kellestki), h. för
sig ahnitsema, ette kuhjama, h. i (millegi)
kallale asuma; ägestuma, h. in 1. kallale
tormama; kallale asuma. 2. sisse lööma. 3. sisse
raiuma, h. itu pooleks raiuma, h. ned (ner)
maha raiuma, h. på edasi raiuma, h. tag i
kinni haarama, h. till järsku lööma,
virutama; huupi võtma v. ütlema; liiga palju
nõudma (raha), —are —n,= 1. raiuja, vedh.
puuraiuja. 2. sõj. saabel. 3. fam. vahva poiss;
töre asi, det var h-n! see oli töre! vahva!,
—bar adj., mets. raieküps, —järn erik. peitel,
purask. —krok kal. käsikook, spinning.
—kubb(e) raiepakk (—ku). —ning — en,—ar
raiumine, lõhkumine; tagumine, —orm
rästik. —sexa iseteenindamisega sekser e. rootsi
laud. —tand kihv, purihammas.
hugn|a1 tr. rõõmustama; rahuldama. —ad ~en
rõõm, troost; rahuldus. —elig,—esam adj.
rõõmustav; rahuldav; kosutav,
huj 1. Interj. viuh! viu! vilksti. 2., i ett h. ühe
ropsuga, nagu tuul, ülepeakaela, sutsti.
!huk —en,—ar mäng. nurk.
2huk muutm., på h. kükakil, kükakile. —a1 refl.,
h. sig ned maha kükitama, kükakile laskuma,
—ning —en,—ar kükitamine,
huid 1. muutm. a. kaitse, utan h. och skydd
täiesti mahajäetud ning kaitseta, b. truudus,
svära ngn h. och tro kellelegi truudust
vanduma. 2. adj. a. hea, armas, h-a tärna armas
neiu. b. soodus; heasoovlik, soosiv, vara ngn
h. kedagi soosima, lyckan är mig h. õnn
naeratab mulle, —gudinna ilujumalanna,
graatsia. —het —en 1. soosing, heasoovlikkus,
ar-mulisus, Gud har bevisat mig sin h. Jumal on
mulle armuline olnud. 2. (alamlik) truudus,
ustavus, svära ngn h. kellelegi truudust
vanduma. —hetsed truudusevanne. —rik adj.
heasoovlik, armuline,
huldr|a —an,—or müt. metshaldjas, metsapiiga.
huligan [—ån] — en,—er suli, huligaan.
hulka1 intr. nuuksuma, nutma,
hull —et liha, gott h. lihavus, tüsedus, paksus,
dåligt h. kõhnus, lahjus, lägga på h-et
rasvu-ma, rasva minema, med h. och hår küünte ja
karvadega, kõige täiega, —hår anat. ude. —ig
adj. lihav, rasvane, tüse.
huller om buller adv. läbisegi, segamini, segi.
hulling —en,—ar kida, kisk.
^ult —et,= salu, metsatukk, hiis.
2hult v. holt —et v. —en,pl. = v. —ar mer.
ümmargune puitosa, raa.
hum muutm. (en v. ett) aim, aimus, ha h. om ngt
millestki aimu olema,
human [—ån] adj. inimlik, humaanne;
vastutulelik, heasoovlik. —iora muutm., pl.
humanitaarteadused. —isera1 tr. inimlikumaks tege-
160
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
