Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hurtig ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hurtig/huvud
hurtig adj. väle, nobe, kärmas, vilgas, reibas,
—het —en väledus, nobedus, vilkus, kiirus,
reipus. —t adv. väledalt, nobedalt, reipalt,
hus —et,= 1. maja, ehitus, hoone; koda. 2. kodu,
perekond, majapidamine. 3. dünastia,
vaüt-sejasugu. 4. vulg. käimla, peldik; Guds h.
Jumalakoda, låna h. åt ngn kellelegi ulualust
andma, h. och hem kodukolle, var håller du
h. ? kuhu sa jääd?, kus sa oled?, göra rent h.
puhast tööd tegema, gå man ur h-e tervikus
välja minema, fullt h. täis e. väljamüüdud
maja e. teater, beställa om sitt h. oma
majapidamist korraldama; surma eel korraldusi
tegema, h-ets herre peremees, vågor höga
som h. majakõrgused lained, billen antogs av
båda h-en seaduseelnõu võeti vastu mõlema
koja poolt (Inglise parlamendis), gå på
h-et käimlas käima. — |a —an,—or
majateenija, teenijatüdruk, —aga aj. kodukaristus.
—andakt kodune hardushetk, —behov
maja-pidamistarve, till h. koduseks tarvituseks,
odla potatis till h. oma tarviduseks kartuleid
kasvatama, —bonde peremees, tööandja,
—bondefolk pererahvas, —djur koduloom.
—esyn jur. maja ülevaatusgå h. maja e.
majapidamist läbi vaatama, —fader
perekonnaisa, pereisa, —folk majarahvas, pere.
—fred, —frid majarahu, kodurahu,
—föreståndarinna perenaine, —förhör aj.
usuõpetuse kodukatsumine. — geräd majakraam,
—riistad, —håll majapidamine, —hålla4 intr.
1. majapidamist juhtima. 2. säästma, h. med
ngt millegagi kokkuhoidlik e. säästlik olema.
—hällerska naismajapidaja,
majapidajan-na.—hållning —en 1. majapidamine. 2.
säästmine, kokkuhoidmine, —hållningssällskap
majandusselts. —hållsaktig adj.
kokkuhoidlik, säästlik, —hållsassistent köögitööde
masin. —hållsbok majapidamisraamat.
—hållsbudget majapidamiseelarve. — hållsgöromål
majapidamistöö, kodune töö. —hållspengar
majapidamisraha. —hållsskola
majapidamis-kool. —hög adj. majakõrgune, —jungfru
majateenija, teenijatüdruk, —kors nalj.
maja-nuhtlus, perekonnarist. —kari aj. sulane,
sõjasulane. —knut majanurk, inpå h-arna fig.
maja lähedal, —kur kodune ravi, koduravi.
—lig adj. kodune; majanduslik, —läkare
pere-konnaarst. —man 1. aj. kuninga
ihukaitse-väelane. 2. põll. vabadik, pops, rentnik,
—manskost tavalise kodaniku toit, lihtne toit.
—mask zool. ehmestiivaliste vaste. —mo(de)r
pereema, perenaine, —moderlig adj.
perenai-selik. —modersförening perenaiste selts,
—rannsakan, —rannsakning jur. kodune
läbiotsimine. —rum ulualune, elukorter, —röta
1. majaseen, —vamm. 2. erik. maja seisukor-
ra halvenemine väljaüürimise ajal. —svala
zool. räästapääsuke, —tavla van., teol.
maja-tahvel. —tomt majakrunt. —tomte majavaim,
koduhaldjas, —undersökning vt.
—rannsakan. —vagn autole järelehaagitav
vankerela-mu. —vill adj. peavarjuta, koduta, kodutu.
—visitation kodune läbiotsimine, —värd
majaperemees, —ägare majaomanik,
—peremees.
husar [—år] —en,—er husaar, ratsaväelane.
-uniform husaarimunder.
husbloss [—åss] —et erik. kalaliim,
husch interj. noh! äh! kõss! tss!
husera1 intr. peremeest mängima; möllama,
raevlema.
huss|e —en,—ar fam. koera peremees,
hustru —n,—r abikaasa, naine, proua, —tillägg
pensionilisa abielus mehele,
hut muutm. häbi, vet h.l häbi!, ej veta h. mitte
häbi tundma, ej ha ngn h. i sig häbematu e.
häbitu olema, lära ngn veta h. kedagi häbi
tundma õpetama. —a1 intr., h. åt, till ngn
kellegagi kurjustama, kellelegi rusikat näitama,
—lös adj. häbematu,
hutch v. hurts — en,—ar kirjutuslaua kapp.
hütt —en,—ar fam. naps.
hutt|el —let fam. kõhklus, järeleandlikkus,
nõutus. —la1 intr. 1. kõhklema, põiklema, nõutu
ja järeleandlik olema. 2. narritama, nokkima,
nöökama, inte låta h. med sig ennast mitte
nöökida laskma. —lar|e —(e)n,= põikleja,
kõhkleja.
huttra1 intr. külmast värisema,
huv —en,—ar käte, kuppel. — |a —an,—or müts,
tanu.
huvud —et,= v. —en (kõnek. huvut v. huvet, pl.
huvun, huven) pea; mõistus, aru, stort h. litet
vett suur pea, vähe mõistust, ett h.. högre än
allt folket muudest peajagu kõrgem, ha h. på
skaft (kellelgi) pea õigel kohal olema, slå sina
kloka h-en ihop nõu pidama, det är ingenting
att hänga h-et för sellepärast ei maksa pead
norgu lasta, köra h-et mot väggen peaga
vastu seina jooksma, kangekaelne olema, sticka
h-et i busken pead põõsasse peitma, stöta
ngn för h-et kellelegi vastu pead andma;
kedagi solvama, ta ngn för h-et kellelegi
noomitust tegema, ont i h-et peavalu, det går runt i
h-et på mig mul käib pea ringi, framgången
steg honom åt h-et edu ajas tal pea segi, ta
sig vatten över h-et liiga palju oma õlgadele
võtma, få tak över h-et peavarju leidma,
samla glödande kol på ngns h. halba heaga
tasuma, hans blod kommer över edra egna
h-en piibl. tema veri tulgu teie endi peale,
hals över h. ülepeakaela, över h. taget üldse,
ülepea, bita h-et av skammen häbi kaotama,
162
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
