- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
206

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - klibb ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

klibb/klo

mispulber.

klibb —et sodi, soga, kõnts, —a1 I. intr.
kleepuma, külge e. kinni jääma. II. refl., k. sig fast
kinni hakkama, kleepuma, tungan k-r vid
gommen keel kleepub suulae külge, —al bot.
sanglepp, —ig adj. kleepuv, kleepjas; limane;
fam. vastik. —ighet —en kleepuvus; limasus.
kliché —n,—er 1. trük. klišee. 2. kulunud väljend,
—artad adj. part., fig. šablooniline. —ra1 tr.,
trük. klišeerima, klišeed valmistama.
2klick —en,—ar kildkond, klikk, —anda kliki-

vaim. —välde klikivõim.
2klick —en,—ar raas, ivake; (skamfläck)
häbiplekk.

3klick —en,—ar klõps, klõpsatus. —a1 intr. mitte
lahti minema; klõpsatama; fig.
ebaõnnestuma, nurjuma, viltu minema, mitte töötama,
bössan k-de püss ei läinud lahti, püss tõrkus,
motorn k-de mootor tõrkus, ei hakanud
tööle.

klient —en,—er klient, —el [—él] —et v. —en,=

klientuur, kliendid,
klifs —et maiustused,
klimakterisk [—é—] adj. klimakteeriline.
klimat [—åt] —et,= kliima, ilmastik, —bälte
geogr. kliimavööde. —förhållanden
kliima-tingimused. —isk adj. klimaatiline, kliima—.
—ologi [—i] —(e)n klimatoloogia, õpetus
kliimast. —område geogr. kliimavaldkond.
klimax —en,—ar kliimaks; haripunkt,
klimp —en,—ar 1. kamakas, kamp, känk. 2.
keed. klimp. 3. fam. beebi. —a1 refl. klimpi
minema. —ig adj. klimpis (olev).
^ling|a1 intr. helisema, kõlama; kajama,
kaikuma; (om glas) kilisema, kõlisema, klockan
k-ar kell heliseb, under k-ande spel muusika
kõlades, mänguhelide saatel, ett k-ande skratt
kõlav naer, betala i k-ande mynt
metallrahaga maksma, —dikt van. sonett, —klang —et
helin, kilin-kõlin; väliselt ilus, kuid sisutu
poeesia.

2kling|a —an,—or (mõõga—, noa—) tera; mõõk;
saeleht. —smed mõõgasepp. —såg erik.
ketassaag.

klinik [—ik] —en,—er kliinik; haigla osakond.
—er —n,= kliinikujuhataja. — klinisk adj.
kliiniline.

^link mer., byggd på k. klinkerehitusega.
2klink —et klimberdamine, klimberdus. —a1 intr.
ja tr. 1. klimberdama. 2. fam. katki lööma, k.
ett fönster akent katki lööma,
^link|a —an,—or riiv, link. —lås riivlukk.
2klink|a —an,—or (baklår) tuhar, kannikas,
klinker —n ehit. klinker, klinktertellis;
tsemendi-klinker.

klint —en,—ar v. —er 1. tipp, hari, küngas, kink.
2. bot. jumikas.

klipp —et,= 1. lõige, väljalõige; lõikamine. 2.
erik. (puu—, söe—) hunnik. 3. vilk—,
plinktu-li. —a2 tr. ja intr. lõikama; pügama, k. håret
på ngn kellegi juukseid lõikama, vara klippt
och skuren till ngt millekski kohane olema,
millegi jaoks nagu loodud olema, k. med
ögonen silmi pilgutama, vilksamisi vaatama, k.
med öronen kõrvu kikki ajama, fyren klipper
i vitt och rött majakas vilgub valge ja punase
tulega, —ar|e —(e)n,= lõikaja; lõikemasinal
töötaja; lõiketera, —apparat tehn.
lõikeapa-raat. —fyr vilktulega tuletorn, —kort teat.
sõi-dupilet. —ljus vilktuli. —maskin tehn.
lõike-masin. —ning —en,—ar lõikamine;
pilgutami-ne, pilgutus; vilkumine,
klipp|a —an,—or kalju, kari; kaljulaid, —saar.
—avsats kaljuastang. —block kaljurahn,
—rüngas, —boning kaljuelamu, koobas,
—duva zool. kaljutuvi. —fast adj. kaljukindel,
—fisk rahnkala. —grav kaljuhaud. —grund
kaljupõhi. —grävling v. —dass zool.
kaljumä-ger. —ig adj. kaljune; kivine, —kust
kaljurannik. —stycke kaljupank, —tomp. —vägg
kaljusein.

klippar |e —(e)n,= 1. väikest tõugu hobune. 2.

fam. vigurivänt, võrukael, kelm. 3. vt. klipp,
klipp |er —ern,—rar mer. klipper,
klipping —en,—ar 1. (mynt) vanem nelinurkne
münt. 2. (skinn) seemisnahk. —shandske
see-miskinnas.

klipsk adj. nutikas, kaval, leidlik, —het —en

nupukus, kavalus, leidlikkus,
klira, kliring vt. cleara, clearing,
klirr —et klirin, kilin. —a1 intr. klirisema,
kilisema; kõlisema,
klist|er —ret kliister, råka i k-ret fam. pigisse
jääma. —ra1 kliisterdama. —rad adj. part.
kliis-terdatud, kleebitud, sitta som k. vid stolen
istuma nagu tooli külge kinni kasvanud.
~burk kliistripott. —ring ~en kliisterdamine.
~liknande adj. part. kliistritaoline.
klitoris (en) anat. kliitor.
klitter pl. liivaluited.

kliv — et,= pikk samm. —a4 intr. käima
pikkadega sammudega; astuma; ronima, den högt
kliver han faller djupt kõrgelt kukkudes saab
palju haiget; rõhut. abis.: k. av maha
minema, k. in fam. sisse astuma (kohmakate
sammudega), k. ned (ner) maha ronima; maha
tallama,/:.^ astuma; kiirustama; sisse
astuma, k. över üle ronima,
klo —n,—r küüs; konks, haak; mer. kahvli masti
haarav osa, slåss med näbbar och k-r küünte
ja hammastega võitlema, råka i k-rnapå ngn
kellegi küünte vahele sattuma, klippa k-rna
på ngn kedagi kahjutuks tegema. —dyvel
zool. vesihark, vesilutikas. —formad adj.

206

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0238.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free