Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - klunga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
klunga/kläda
kaupa, —a1 intr. ja refl. 1. tükke
moodustama. 2. komberdama, —ackord tükitöö.
—edump, —eduns —en,—ar fam. masajalg,
mühakas, —fisk zool. kuukala. —fot
komp-jalg. —fotad adj. part. kompjalgne;
kohmakas. —ig adj. kohmakas, kohmetu, saamatu;
rohmakas. —ighet —en,—er kohmakus,
kohmetus, saamatus; rohmakus, tahumatus,
—söm täitepiste. —vis adv. jõugus, parves;
hulgakaupa,
klung|a 1. —an,—or rühm, salk, jõuk; kobar. 2.1
refl. kuhjuma, k-a sig tillsammans kokku
kuhjuma, —vis adv. rühmiti, grupikaupa.
klunk 1. —en,—ar lonks, sõõm. 2. —et klugin.
—a1 intr. ja tr. lonkshaaval alla neelama,
kluginal jooma; klugisema, loksuma, —vis
adv. lonkshaaval, sõõmuviisi.
kluns —en,—ar tomp, klimp, plekk; (om person)
mühakas. —ig adj. kohmakas, matsakas;
mühaklik, tahumatu,
klurig adj., dial. kaval, nutikas,
klut —en,—ar räbal, näru, kalts, närts, lapp; mer.
puri. —a1 tr. ja refl., k. på, ut sig ennast üles
puhvima, end (liialt) välja ehtima.
klyft —en,—er geol. pragu, lõhe,fast k.
kaljupõh-jane. —|a 1. —an,—or kuristik, lõhand, lõhe.
2.1 refl., geol. lõhastuma. —ig adj., fam.
teravmeelne; kaval, nupukas, —ighet —en,
—er teravmeelsus; kavalus, nupukus,
nutikus.
klyk|a —an,—or hark, haru; (aeru)tull.
klynn|a —an,—or 1. hark, haru. 2. bot. kännas.
—edelad, —edelt adj. part., bot. harkjas.
klys —et,= mer. klüüs. —propp klüüsipunn,
—prunt.
klysch|a —an,—or fam. 1. süljelärakas. 2. šab-
looniline v. kulunud väljend.
klyv|a4 I. tr. lõhkuma, lõhestama, lõhustama,
lõhki ajama; (dela) jagama, jaotama;
läbistama, k-a ved puid lõhkuma, k-a vågen laineid
lõikama, k-a ett hemman talukohta
poolita-ma kaheks jagama, k-a ord fig. tähti
närima, k-a näbb med ngn fig. kellegagi
vaidlema, suud pruukima. II. refl. lõhki e. pooleks
minema, lõhustuma. —ar|e —(e)n,= mer.
klii-ver. —bar adj. lõhestatav, poolitatav. —frukt
bot. laguvili —ning ~en,~ar (om jord)
tükeldamine; (skifte) jagamine, jaotamine;
lõhestamine; jagunemine,
klyvarbom mer. kliiverpoom.
klyvert —en,—ar mer. kliiver. —born vt. klyvar—.
klå3 I. tr. kratsima, kraapima; lööma, peksma;
(lura) petma, tüssama, koorima, välja
pressima, k. upp ngn fam. kellelegi naha peale
andma, kedagi läbi kolkima, k. åt sig fam.
küünte ja hammastega enese poole kiskuma.
II. refl., k. sig bak örat kõrvatagust sügama.
—da —n sügelemine, sügelus; kõdi, kõditus,
skrivk. kirjutamismaania. —fingrad, —fingrig
adj. sügelevate näppudega, —system
nülgi-mis—, koorimissüsteem.
klåp|a1 intr. vusserdama, (ära) rikkuma,
soper-dama, hooletult tegema, k-a ihop fam. kokku
vusserdama. —ar|e —(e)n,= vusserdaja,
käpard, —eri [—i] ~(e)t,~er vusserdus,
vus-serdamine.
kläck|a I.4 impers., intr., det klack till i mitt
hjärta jahmusin, võpatasin, mu süda hüppas. II.2
tr. välja hauduma; fig. välja mõtlema, esile
tooma, k-a ur sig dumheter fam. rumalusi
suust välja ajama, —ning ~en,~ar
haudumine. —ningsanstalt zool. haudeasundus.
—ningsapparat haudeaparaat, —masin.
—ningstid haudeaeg.
kläd|a v. klä21. tr., refl., ka impers. riietama,
rõi-vastama, riietega varustama; riietuma,
rõivastuma; (bekläda) pealiskattega üle
tõmbama, katma; kaunistama, ehtima; (passa)
sobima, k-a och föda ngn kedagi toitma ja
katma, k-a sina tankar i ord oma mõtteid
sõnades väljendama, k-a en soffa sohvat e.
diivanit pealisriidega katma, k-a väggarna nalj.
seina ääres istuma, k-a blodig skjorta fig.
verd valama, k-a skott för ngn fig. teise eest
pilkemärklauaks olema, blygsamhet k-er en
yngling tagasihoidlikkus sobib noorukile,
blått klär henne sinine sobib talle, vara tunt
k-d kergelt riides olema, väi k-d hästi
riietatud, k-d i skjorta särgiväel, som man är k-d,
så blir man hädd vanas, nagu riie, nõnda
mees, kuidas rõivas, nõnda kohtlemine;
rõ-hut. abis.: k-a av sig lahti riietuma, k-a om
sig ümber riietuma, k-a om en gammal möbel
vana mööblieset uue pealisriidega
varustama, k-a på ngn kedagi riietama., k-a på sig
riietuma, k-a upp uute riietega varustama;
ehtima, k-a ut sig till ngt millekski riietuma,
k-a över ngt midagi riidega üle tõmbama,
skogen k-er sig grön fig. mets ehib ennast
rohelisega. —d adj. part. riietatud,
rõivastatud; kaetud. —|e — et,—en kalev, (täis)villane
riie; riie, riidetükk. —er pl. riided, rõivad, jag
vill inte vara i dina k. fig. ma ei taha sinu
nahas olla, bli varm i k-na fig. harjuma,
viluma, —ebonad van., —edräkt riided, rõivad;
riietus, rõivastus. —esfabrik riidevabrik,
kalevivabrik. —espersedel, — esplagg riietusese.
—(es)borste riidehari, —galge, —hängare
riidepuu, —varn. —klämma pesupulk.—korg
pe-sukorv. —lina pesunöör. —lus zool. riidetäi.
—mai riidekoi. —nad riietus, rõivastus, —ning
~en,~ar riietamine, katmine, ehtimine,
—nypa vt. —klämma, —sam adj. sobiv,
kohane; nägus, kena. —s|el —eln,—lar riietamine;
208
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
