Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - knape ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
knape/knistra
knap|e —en,—ar aj. 1. kannupoiss, relvakandja.
2. lihtaadlik. 3. van. kõrgema klassi õpilane,
—adel lihtaadel.
knaper adj. napp, vaene; kuiv, kõva, ha det k-t
kitsastes oludes elama.
Jknapp —en,—ar l.nööp; nupp. 2. bot. tolmukott.
—ask nööbikarp. —form nööbi vorm. —hål
nööpauk. —hålssax nööpaugukäärid.
—håls-silke nööpaugusiid. — hålsstygn, —hålsstyng
nööpaugupiste. —nål nööpnõel, —nålsdyna
nööpnõelapadi. —nålshuvud nööpnõelapea,
—ologi [—ålågi] —(e)n nalj. nööbikogumine,
tühiste asjade uurimine, —rad nööbirida.
2knapp adj. puudulik, piiratud, napp; kehv,
vilets; vähe, vähene, k-t mått napp mõõt, k-t
förråd napp tagavara, jag har k-t om pengar
mul on raha napilt, mul on liiga vähe raha,
tidén är k. aega on vähe, aega on napilt, med
k. nöd suure vaevaga, hädavaevalt, (nagu)
üle noatera, leva i k-a omständigheter
viletsates oludes elama, penningtillgången är k.
rahast on puudu. —a1 tr., k. av vähendama,
kärpima, —äst adv. vaevalt, k. någonsin
vaevalt kunagi, —het —en nappus, vähesus;
puudulikkus; mõõdukus, —händig adj. napp,
puudulik; lühike, kokkuhoidlik; ebatäielik,
poolik.
knappt adv. vaevalt; napilt, mitte küllalt, k. nog
vaevalt.
knapr|a1 intr. närima, järama, k-a på ngt midagi
närima, k-a i sig ngt midagi närides sööma.
—ig adj. krõbe.
!knark —et v. —en fam. narkootikum, uimasti.
—alintr.,fam. uimastusvahendeid tarvitama,
—ar|e — (e)n. = fam. narkomaan, narkootik.
—langare fam. narkootiliste ainetega
hangeldaja. —missbruk fam. uimastusvahendite
kuritarvitamine.
2knark —et nagisemine, krigisemine,
kriuksumine. —a1 intr. nagisema, krigisema,
kriuksuma. —ning vt. knark,
knarr 1. —et nägin, kägin. 2. —en v. —et
fam. kriuksumine, kriuks, ha k. i skorna
kriuks kingades olema (kellelgi). 3. —en,—ar
iriseja, toriseja. 4. —en,—ar zool. rääk. 5.
—en,—ar fam. mootorratas, abimootoriga
jalgratas. —a1 intr. krigisema, nagisema,
kägisema; kriuksuma; krudisema, snön k-r
under fötterna lumi krudiseb jalgade ali. —ig
adj. pahur, ärrituv, morn. —ighet —en
pahu-rus, kannatamatus, rahulolematus, —ning
—en,—ar nagisemine, nägin; kriuksumine,
krigin; krudisemine, krudin,
knas|e —en,—ar fam. rahajõmm, pursui,
knasig adj. upsakas, ennast täis; rumal, ogar;
ebameeldiv.
knast —en,—ar 1. oksakoht, (puu)pahk. 2. väl-
jaulatuv masinaosa. —hål oksaauk. —ig adj.
täis oksaauke,
^nast|er—retpraksumine, pragisemine, pragin.
—ra1 intr. pragisema, praksuma;
krõmpsu-ma; krõpsuma; fam. puruks lööma,
grenarna k-de under fötterna oksad praksusid
jalgade ali. —rig adj. praksuv, ragisev; krõksuv;
keed. krõbe.
2knaster —n teat. tubakasort.
knata1 intr., fam. jooksma, liduma,
knatt|e —en,—ar fam. 1. põngerjas, jõmpsikas,
mehehakatis. 2. dial. mäekink, —ing
~en,~ar fam. 1. vt. knatte. 2. kortel (viina),
knatt|er —ret ragisemine, ragin; pragisemine,
pragin; praksumine; tärin. —ra1 intr.
ragise-ma; pragisema; praksuma, kulsprutorna k-r
kuulipildujad ragisevad,
kneg —et fam. kõmpimine; rühmamine. —a1
intr., fam. kompima, vaevaliselt käima; tööd
rühmama, vaeva nägema, —ar|e —(e)n,=
fam. töötaja, rühmaja. —ig adj. vaevaline,
raske.
knejpa1 intr. Kneipp’i vesiravi harrastama.
knek|a1 intr., fam. kompima, k-a sig fram
vaevaliselt edasi kõndima; fig. vaeva nägema,
kuidagi ära elama. —en, vara på k. fam.
langenud olema, allakäinud olema,
knekt —en,—ar sõjamees, sõdur; sõjasulane;/^.
sulane; käsilane; mäng. soldat,
knep —et,= trikk, knihv, kaval võte. —ig adj. 1.
kaval, leidlik, nupukas. 2. keeruline, raske,
tülikas, —ighet —en,—er 1. kavalus, nupukus.
2. keerukus, raskus,
knip —et,= näpistus; kõhuvalu, — voolmed. — |a
1. —an,—or kimbatus, kitsikus, häda, vara i
k-a kimbatuses e. hädas olema. 2.4 I. tr.
näpistama, pigistama, pressima, näppama,
sisse vehkima; k-a ihop läpparna huuli
kokku pigistama, k-a en applåd aplausi osaliseks
saama. II. intr., kölden kniper till külm
hakkab külge; külm kõveneb, pakane suureneb,
om det kniper kui häda käes, det knep med
utrymmet ruumist oli puudu, —slug adj.
kaval, nutikas, riuklik, —slughet kavalus,
nutikus, —tång pihid, tangid; näpits, pintsett,
knip|a —an,—or zool. sõtkas,
knipp|a —an,—or kimp, punt; pundar, vihk. 21
tr., k-a ihop kimpu e. puntrasse siduma. —|e
—et,—en kimp, punt; kobar\fig. grupp, salk;
bot. ebasarikas. —flotte palgiparv.
—hammare tehn. väiksem auruhaamer. —järn erik.
valtsraud. —vis adv. kimbuviisi.
knipsa1 tr. ära näpistama; pigistama,
knirk —et krigin, nägin, kägin. —a1 intr.
kägisema, krigisema.
knistra1 intr. pragisema, raksuma; kriuksuma,
krigisema.
210
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
