Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kormoran ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kormoran/kors
kormoran [—ån] —en,—er zool. kormoran,
korn —et,= 1. tera, sõmer;
(sädes-Xseemne)-tera, iva. 2. (sädesslag) oder. 3. (på gevär)
(relva) kirp. 4. kaal, årh. 0,0425 grammi. 5.
(halt) väärtus, peenus. 6. (smula) terake, iva,
raas, puru. 7. (väderkorn) haistamine, få k.
på ngt midagi märkama, ta k. på kirbule
võtma, ta ngn (ngt) på k-et kedagi (midagi)
täpselt kirjeldama, utsädet ger 10:de kornet vili
annab kümme seemet, en man av äkta skrot
och k. fig. täitsamees, hunden hårfint k.
koeral on hea haistmine, —a1 tr. sõmerdama,
teraliseks muutma, granuleerima; jahind.
kirbule võtma, sihtima; dial. noolima,
(kedagi) püüdma. —ax odrapea. —blixt seene—,
põuavälk. —blå adj. rukkilillesinine. —böd
viljaait, ka fig. —bröd odraleib. —dräll drell,
teat. mustriga riie. —flinga odrahelve. —fält
odraväli. —gryn odratangud. — ig adj. sõmer,
teraline; sõre. —ighet —en sõmerus, teralisus.
—knarr zool. rukkirääk. —nyöl odrajahu.
—tal põll seeme (viljasaagist) — vivel zool.
terakärsakas.
korneli [—éll] —en,—er bot. kontpuu.
kornett [—ett] —en,—er 1. muus. kornet. —
blåsa-re kornetipuhuja, —mängija, —ist —en,—er vt.
eelm. 2. sõj., van. kornet,
kornisch [—išš] —en,—er ääre—, servaliist;
simss.
korollari|um [—å—å—] —et,—er järeldus,
koron|a [—å—å—] —an,—or koroona, teat. val-
gusnähtus. ~fenomen koroonanähtus.
korp [—å—] —en,—ar zool kaaren, ronk; kirka,
—gluggar pl, nalj. silma(luugi)d. —låt
(kaarna) kronksumine. —svart adj. süsimust.
korpa1 [—å—] tr. 1 .fam. ahnitsema. 2. kirkaga
raiuma.
korporation [kå—] —en,—er korporatsioon,
ühing; van. tsunft, gild.
korpral [—å—ål] —en,—er sõj. kapral,
korpul|ens ~en korpulentsus, kehakus, tüsedus.
—ent adj. korpulentne, kehakas, tüse.
korpus [—å—] —en 1. trük. korpus. 2. fam. keha,
kera. 3. erik. teat. eseme peamine mass.
—k|el —eln,—ler erik. korpuskul, pisiosake.
—stö trük. korpuskiri.
korr —et,= fam. korrektuur,
korrekt [—å—é—] adj. korrektne, õige, veatu;
laitmatu, viisakas, —het —en korrektsus,
täpsus, laitmatus. —ion —en,—er korrektsioon,
parandus, õiendamine. — ionsanstalt van.
parandusasutus, —maja. —iv —et,=
korrektiiv, täpsustus, parandus. —ur —et,=
korrektuur, trükivigade parandus; äratõmme.
—uravdelning korrektuuriosakond.
—urav-drag tõmmis. —urläsare korrektor,
korrek-tuurilugeja. — urtecken korrektuurimärk.
korrelat [—å—åt] —et,= korrelaat, —ion — en,—er
korrelatsioon, vastastikune suhe,
vastastikune sõltuvus,
korresponde|ns [—å—é— v. —å—årjs] ~en,~er
korrespondents, kirjavahetus; ajalehele
saadetavad sõnumid, kirjutis; seos, vastavus,
kooskõla. ~institut kirjavahetuse õpetuse
instituut. ~kort kirjakaart. —nt ~en,~er
korrespondent, kirjasaatja; kirjavahetaja. —ra1
intr. korrespondeerima, kirjavahetuses
olema; vastav olema, vastama (millelegi),
korridor [—å—år] —en,—er koridor, vahekoda,
vahekäik; kitsas läbikäik.
korriger|a1 [—å—š—] tr. korrigeerima, vigu
parandama, parandama, —ing ~en,~ar
korrigeerimine, parandamine,
korrosion [—å—å—] —en keem., geol
korrosioon, sööbimine.
korruger|a1 [—å—gé—] tr., erik. laineliseks
tegema, k-ad plåt laineline plekk.
korru|mpera1 [—å—] tr. korrumpeerima,
altkäemaksuga ära ostma; kõlbeliselt rikkuma;
keel moonutama, rikkuma. —pt adj. rikutud,
moonutatud. —ption —en korruptsioon,
altkäemaksu võtmine; moraalne laostumus.
kors [—å—] 1. —et,= ka muus. rist, hänga på
k-et visti lööma, k-ets lärafig. ristiusk, kristlik
õpetus, höja k-et fig. ristiusku levitama, bära
sitt k. (med tålamod) fig. (kannatlikult) oma
risti kandma, krypa till k-et fig. kahetsema,
ennast parandama, alandlikuks muutuma, ta
sitt k. på sig. fig. oma risti kandma, ett k.för
sin omgivning fig. ristiks e. nuhtluseks oma
ümbrusele, i k. ristis, risti, ristamisi, sitta med
händerna i k. käed ristis istuma, inte lägga
två strån i k. fig. mitte kõrtki e. sõrmeotsagi
liigutama, titta i k. fam. viltu vaatama,
Södra k-et astr. Lõunarist, Röda k-et Punane
Rist. 2. adv., k. och tvärs risti-rästi. 3. interj.,
fam. oi! ah! oh! oo!, k. vad du är enfaldig oh,
kui rumal sa oled!, küll sa oled rumal!, k. i
alla (mina) da(ga)r mis sa ütled! võtaks
küll!, k. i jösse namn jumal hoidku!, —a11, tr.
(överkorsa) läbi tõmbama; (lägga i k.) risti
panema; (skära) lõikuma, ristuma;
(förhindra) takistama; (föranstalta befruktning)
rist-sugutama; (fardas tvärsöver) üle sõitma, k.
en revers reverssi läbi tõmbama, k. ngns
planer kellegi kavatsusi luhta ajama, breven
k-de varandra kirj ad möödusid teineteisest, k.
klingor mõõkadega võitlema, mõõgad kokku
lööma. II. refl. risti ette lööma, ristimärki
tegema; (uttrycka sin förfaran) ehmuma,
hädaldama, hädatsema. —band ristpael;
mäend. kõrgahju kere. —bandsförsändelse
ristpaelsaadetis. —befruktning ristsugutus.
—ben anat. ristluu, —blomma bot. kannatus-
225
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
