Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kroppduva ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kroppduva/krycka
stora k-n aort. —rörelse kehaliigutus.
—storlek elusuurus. —straff ihunuhtlus, kehaline
karistus, —ställning kehahoiak, —hoid.
—tyngd kehakaal, —värme kehasoojus.
—övning kehaline harjutus,
kroppduva [—å—] harva pugutuvi.
kroppkaka [—å—] keed. teat. pirukas,
kroppås [—å—] ehit. haripuu.
kross [—å—] —en,—ar tehn. purusti,
purustus-masin. —a1 tr. purustama, puruks muljuma,
puruks lööma, katki tegema; tehn.
kroovi-ma\fig. (tillintetgöra) hävitama; (nedslå)
ma-sendama, k. ngns hjärta kellegi südant
purustama, k. en fiende vaenlast purustama,
k-s purunema, —fri adj. mittepurunev. —gryn
tangud, —maskin purustusmasin. —(s)oeker
peenendatud suhkur, tuhksuhkur. —(s)ten
killustik.
krossa1 tr., nalj. üle sõitma, ületama,
krubb|a —an,—or sõim (—e); barnk-a lastesõim.
—(b)itare ~n,= puunärija hobune,
krucifix [—iks] —et,= krutsifiks,
kruk|a —an,—or pott, kruus, savinõu, kauss \fiig.
pelgur, k-an går så länge efter vatten tills den
brister vanas, siga käib läbi aiamulgu, kuni
vahele jääb, varas kiidab õnne, kuni köis
kaelas, små k-or har också öron fig. väikestel
lastel on terased kõrvad. —makar|e —(e)n,=
pottsepp, potitegija, den store k-en fig. jumal.
—makeri [—i] ~(e)t,~er potitööstus. —växt
potitaim, toalill.
krull —et fam. krussis juuksed.— all.tr.
käharda-ma, krussima. II. refl. käharduma, krussi
tõmbuma. —ig adj. kähar, krussis, ett k-t hår
krussis juuksed,
krum 1. adj. kõver; loogeline. 2. —men v. —met
kõverik, käänak, med svansen i k. saba
rõngas. —band mer. kõver puit. —bukt [—ü—]
—en,—er käänak, käär, käänd; sügav
kummardus;/?^. puiklemine, göra k-er looklema;
fig. vigurdama, kõrvale puiklema, —bukta11.
intr. kummardama, lipitsema puiklema,
vigurdama, riukaid tarvitama. II. refl.
looklema, väänlema, buga och k. lipitsevalt
kummardama, k. inte! ära keeruta!, —elur [—ür]
—(e)n,—er kõverik, keerd, konks\fig. veidrik,
—kniv kõvera teraga nuga. —ma1 refl.
kõverduma, kõveraks muutuma, —ning —en,—ar
käänak, kõverdus, —språng hüppamine,
kek-simine; kukerpall, õhkuhüpe, göra k.
(rõõmust) Õhku hüppama; hüppama ja tantsima,
—stav karjasekepp; piiskopisau. —växt adj.
part. kõveraks kasvanud,
krump|en adj. part. 1. (krokig) kõver, kõveras;
küürus, lookas; kokkukuivanud. 2.
(förkrympt) moonutatud, kõverdunud, kõveraks
tõmbunud, —na1 intr. kõverduma, kõverasse
vajuma; kokku kuivama,
krupp —en med. difteeria.
Jkrus —et,= (kärl) kruus, savi—, kivipudel.
2krus —et 1. pl. —er ilustus. 2. liigviisakus;
ennast paluda laskmine; kombeline
vigurdamine, lipitsemine, utan k. ilma et laseks ennast
paluda, häbenemata, ilma pikema jututa.
—a11. tr. (hår) lokkima, kähardama; (vecka)
kibrutama; voltima, krookima, vattenytan
k-des vesi virvendas. II. intr. liigviisakas
olema, lipitsema; ennast paluda laskma,
tagasihoidlikkust teesklema, jag k-r inte för att
säga honom sanningen ütlen talle tõtt suu
sisse, —bär bot. karusmari, tikerber.
—bärsbuske karusmarjapõõsas. —bärskräm
karus-marjakissell. —bärssylt karusmarjadžemm,
—keedis. —erlig [—ér—] adj. liigviisakas,
tehtult viisakas, —flor leinakrepp. —florshatt
lei-nalooriga kübar, —huvud käharpea, —hårig
adj. käharajuukseline, lokkis juustega.
—iduller pl, fam. ilustused; fig. puiklemine,
vigurdamine. —ig adj. kähar, käharas;
vir-vendav; rihveldatud. —järn kähardamisraud,
lokitangid. —kål bot. lehtkapsas. —mynta
bot. põldmünt. —ning — en,—ar kähardamine,
kähardus; kurrutamine, voltimine,
krookimi-ne, vattnets k. vee virvendus, —tång
lokitangid.
kruska —n nisukliidest puder,
krust|a —an,—or erik. koor (—e), kooruke; med.
kärn.
krustacé —n,—er zool koorikloomad.
krustad [—àd] —en,—er keed. teat. küpsis,
krut —et püssirohi; fig. energia, han var inte
med, när k-et fanns upp fig. ta ei saa asjast
aru, ont k. förgås inte så lätt umbrohi ei kao,
det är k. i honom temas on tuld, en, som inte
luktat k. kollanokk, spilla k. på döda kråkor
fig. asjata jõudu raiskama, —bruk
püssirohu-tehas. —durk püssirohuruum, föra gnistan
till k-enfig. pinevas olukorras plahvatust
põhjustama. —gubbe fam. kräbe vanamees,
—horn püssirohusarv. —hus püssirohuait,
—korn püssirohutera. —magasin
püssirohu-ladu. —rök püssirohusuits. —sprängd adj.
part. püssirohusuitsust määrdunud, —stänkt
adj. part., vt. eelm. —tunna püssirohutünn,
krutong [—år|] —en,—er röstitud v. võis
küpsetatud leivaviil (tarvit. hautise alusena),
krux —et,= fam. raskus, komistuskivi,
kry adj. hea tervise juures olev, terve; vilgas,
elav, frisk och k. terve ja tugev. —a1 tr., k.på
sig, k. upp sig tervenema, tugevnema,
toibuma; (millegagi) tuju tõstma, k. upp ngn
kedagi heasse tujusse aitama, kellegi tuju tõstma,
kryck|a —an,—or kepikonks; kark ;fam.
viletsa-ke, vaeseke, gå med k-or karkudega käima,
232
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
