Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lagun ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lagun/landsarkiv
lagun [—un] —en, —er laguun,
lagård vt. ladugård,
lahmanströja makosärk.
lak|a1 tr. leotama. —|e —en soolvesi. — egods
soolvees säilitatud aine; soolatud kala v. liha.
lakan —et,= (voodi)lina, palakas, vit som ett l
fig. näost valge. —slärflt linakangas. —sväv vt.
eelm.
lakje —en, —ar zool. luts. —(e)lever lutsumaks.
lakej [—éj] —en,—er 1. teener, toapoiss, lakei. 2.
fig. lipitseja, käsilane, —livré teenrimunder,
livree.
lakonisk [—õ—] adj. lakooniline, lühike ning
tabav, vähesõnaline.
lakrits —en lagrits, —pasta lagritsasiirup.
—pulver lagritsapulber. —rot lagritsajuur. —stång
lagritsapulk.
laktation —en, —er füsiol. laktatsioon, piima
eritamine piimanäärmeist, imetamine,
laktos [—ås] —en keem. piimasuhkur,
laktuk [Iak- v. —ük] —en van. mürksalat.
lakun [—ün] —en, —er lünk, tühik.
lall|a1 intr. ja tr. 1. 1. lällutama. 2. soom. luusima,
lonkima, —ord lällutussõna.
lam adj. i. halvatud. 2. fig. nõrk, jõuetu, ramb.
—het —en 1. halvatus. 2. jõuetus, nõrkus,
—slagen adj. part. halvatud, jalutu, stå
alldeles l. fig. seisma nagu halvatud, —slå4 tr.,
fig. halvama, jõuetuks tegema,
paralüseeri-ma.
’lam|a —an, —or zool. laama. ~ull laamavill.
2iama —n laamariie.
3lam|a —an, —or laama, buda usu preester,
tiibeti munk. ~kloster laamakloster.
lamberts|hassel bot. lombardia sarapuu, —nöt
lombardia pähkel,
lamé —n,—er lamee.
lamell [—éll] —en,—er lamell, õhuke liistak,
õhik. —artad adj. part. lamellitaoline. —formig
adj. lamellikujuline. —koppling tehn. teat.
hõõrdsidur.
lamentation —en, —er hädaldamine, kaebamine,
kurtmine, lament.
lamentera1 intr. hädaldama, kurtma, kaebama,
lamm — et,= tall (—e), voon. —a1 intr. talle
tooma, poegima (lamba kohta), —bringa
lamba-rind; tallerind. —kotlett lambakarbonaad.
—kött lambaliha; vulg. noor naine, —skinn
tallenahk. —uil talle vill; lambavill. —unge
talleke, vara dödens l. fig. surmasuus olema,
lamp|a —an, —or lamp. —borste lambihari —ett
[—é—] ~en, ~er seinal olev küünlajalg,
seinalühter, —fot lambijalg. —glas lanibiklaas.
—hållare lambipesa. —kupa lambikuppel.
—ljus, —sken lambivalgus. —skärm
lambiva-ri. —veke lambitaht.
lan —en, —er erik. metallkiud.
^an a —an, —or kai. rüsa, mõrd.
2lan a —an, —or mäng., fam. silmaleht.
land —et, länder v.= maa, gå i l. maale minema
(laevalt), gå i l. med ngt millegagi hakkama
saama, millegagi toime tulema, på l-et maal,
resa till l-s och sjöss maad ja merd mööda
sõitma, förstå hur l-et ligger fig. teadma, kus
kivi ali on vähid, nu går skam(men) på torra
l. nüüd läheb asi juba liiale. —a1 intr.
maabuma, maanduma. —amären pl., van., inom
våra l. meie riigi piirides, —backen, på l.
maal. —björn zool. pruunkaru, —bo, —bonde
aj. rentnik, —djur (mais)maaloom. —fast adj.
maaga ühenduses olev, maa-, —fäste
maabu-miskoht. —gång 1. maabumine, maale
minek. 2. pl. —ar maabumistrepp; fam. suur
võileib, —höjning maatõus, maa juurdekasv,
—krabba zool. maakrabi; halv. maarott.
—känning mer. få v. erhålla l. 1. maale
lähenema. 2. kergelt põhja puudutama, —ledes
adv. maad mööda, maad kaudu, —lös adj.
ilma ühenduseta maaga; maata, /. is ajujää,
en l. furste maata vürst e. valitseja, —mil
maamiil. —mina maamiin. —märke
maamärk. —ning —en, —ar maabumine;
maandumine. —ningsbrygga maabumissild.
—nings-fält maandumisväljak. —ningsplats
maandu-miskõht, maabumiskoht. —permission mer.
maaleminekuluba. —remSa maariba, —rygg
maaseljandik, voor. —skap — et,= maastik;
maakond. —skapsbild maastikupilt; kunst
maastikumaal, —stiga4 intr. maale minema,
maabuma, —storm sõj. maakaitsevägi.
—stridskrafter pl. maavägi. —strykare
hulkur. —ställe maakoht, —sätta2 irr., tr. maale
laskma, —tunga maasäär; maakitsus. —vind
maatuul. —vinning 1. maatõusu tagjärjel v.
järve (mere) kuivendamise teel saadud
maaala. 2. fig. voit, edusamm, —vägen adv. maisi,
maad mööda, —ås maaseljandik.
lands |arkiv maakonnaarhiiv. —bygd maa. —del
maaosa, maanurk. —fader maa isa, riigiisa,
riigivalitseja. —fiskal maakonnapolitseiülem.
—flykt maapagu, —flyktig adj. maapakku
läinud, maapaos olev. —fogde maafoogt.
—fördärvlig adj. maale kahjulik, —förening
ülemaaline ühing, —förräderi riigireetmine,
—församling maakogudus. —förvisa1 tr.
maalt välja saatma, pagendama. — gagnelig
adj. maale kasulik, —herre aj. riigivalitseja.
—hövding maakonnaülem. —kamp sport
maavõistlus. — kamrer(are) kõrgem ametnik
maakonnavalitsuses, —kansli
maakonna-kantselei. —knekt sõj., aj. palgasõdur,
—kommun maakogukond, väld. —kontor
maakonnavalitsuse osakond, —kyrka maakirik, —lag
1. pl —ar üldine seadus, riigiseadus. 2. pl. =
248
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
