Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lok ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lok/lott
tav; kohusetruu, vara l. i affärer
äritehingutes ustav olema, en l. anställd kohusetruu
teenistuja, —itet [—ét] —en lojaalsus,
lok —et,= vedur; vrd. lokomotiv,
lok|a —an,—or rangid, taosed. —brott rangide
hõõrumisest tekkinud haav. —trä rangipuu.
lokal [—ål] 1. —en,—er a. lokaal, ruum v. ehitus
teat. ostarbeks. b. erik. esinemiskoht, paik,
ruum. 2. adj. lokaalne, kohalik, paikne, l-a
myndigheter kohalikud ametivõimud,
—avdelning kohalik osakond, haruosakond,
—bedövning med. paikne tuimastus,
lokaalanes-teesia. —brev kohalik kiri. —farg kohalik
värving, lokaalkoloriit, —förening kohalik ühing,
(suurema) ühingu osakond, —förvaltning
kohalik valitsus, —hyra korteriüür, —intresse
kohalik huvi, huvi teat. koha v. ümbruse
vastu. —isera11. tr. lokaliseerima. II. refl.
lokali-seeruma, kohanema, kodunema. —iserad
adj. part. kohanenud, kodunenud,
lokaliseerunud. —itet [—ét] — en,—er 1. ruum, ehitus,
lokaal. 2. koht, paik. —kännedom
kohatund-mine. —minne kohamälu. —ombud kohalik
esindaja, —patriot lokaal-, kolkapatrioot,
—porto post kohalik saatekulu, —post
kohalik post. — press(en) kohalik ajakirjandus,
—samtal kohalik kõne. —telefon kohalik
telefon. —tid kohalik aeg. —tidning kohalik
ajaleht. —trafik kohalik liiklus, —tåg kohalik
rong.
loko [—o— v. —å—] adv., kaub. kohal, —köp
kohalost.
lokomobil —en,—er lokomobiil, isesõitja.
lokomotiv —et,= lokomotiiv, vedur, —eldare
ve-durikütja. —förare vedurijuht, —man
veduri-mees, veduritööline. —mannaförbund
veduri-tööliste ametiühing, —stall vedurikuur.
lokus —et,=fam. 1. (väike) tuba, korter. 2.
söögikoht.
loll | a [—å—] —an,—or fam. naiivne naisterahvas,
^om —men,—mar zool. kaur.
2lom —men,—mar mer. aeru ülemine osa.
loma v. lomma1 intr., 1. av oma teed minema,
minema lonkima,
lombard [—å—] —en,—er 1. Lombardiast
pärinev isik. 2. pandimaja. 3. trük. vanem
trükitüüp algustähtede jaoks, —lån pantlaen.
—ränta pandimajaprotsent.
lomhörd adj. part. kõva kuulmisega, —het —en
kõva kuulmine,
lomm|a —an,—or dial. tasku,
lomme —n bot. hiirekõrv.
longitud [—üd] —en,—er erik. geograafiline
pikkus.
longör [—å—or] —en,—er venitatud, igav koht.
loping v. looping —en,—ar lenn. surmasõlm,
lopp [—å—] — et, = jooks; käik, kulg, minek, vara
snabb i l-et sport kiiresti jooksma, dött l.
tühijooks, flodens övre I. joe ülemjooks,
under l-et av ett år aasta jooksul, i det långa l-et
pikapeale, ge, lämna fritt l. åt sina känslor
fig. oma tunnetele vaba voli andma,
lopp|a [—k—] 1. —an,—or kirp, få l-or på
sig kirpe täis minema. 2.1 tr. kirpe
tapma, l-a sig kirpe otsima, —bett
kirbuhammustus. —biten adj.
part. kirbu hammustatud. —cirkus
kirbutsirkus, —marknad vanakraamiturg,
täiturg. —spel mäng. nipsmäng,
kirbumäng.
lörd [—å—] —en,—er lörd.
lornjett [—å—é—] —en,—er lornjett, —era1 tr.
lornjetiga vaatama,
lort —en,—ar fam. 1. mustus, sõnnik. 2. muda,
sopp, pori. —a1 tr., 1. ner. ära määrima,
poriseks tegema, —ig adj. mudane, porine, must.
—lolla halv. räpane eit. —prat rumal loba.
losk|a fam. 1. —an,—or süljelärakas. 2.1 intr. ja
tr. sülitama,
loss [—å—] pred. adj. ja adv. lahti, göra l. lahti
tegema, kasta l. otsi lahti tegema, komma l.
lahti saama, skruven är l. kruvi on lahti, —a1
tr. 1. lahti tegema, lahti harutama, /. på sin
tungas band oma keelele vaba voli andma, l.
på pungen rahakotti kergendama. 2. mer.
maha laadima, lossima, l. ett fartyg laeva
tühjendama, laeva lossima. 3. tulistama, /. ett
skott mot ngn kedagi tulistama. 4. (om is)
lagunema, —na1 intr. lahti minema, —ning
—en,—ar mahalaadimine, lossimine, laeva
tühjendamine; tulistamine; lagunemine,
skottl. tulistamine, isi. jäälagunemine,
lost|a [—å—] —an,—or bot. luste,
lots —en,—ar loots; teejuht, —a1 I. tr. lootsima.
II. refl., fig., 1. sig fram endale teed rajama,
ettevaatlikult edasi minema, —avgift
lootsi-maks. —biträde lootsimisabi. —båt lootsilaev.
—direktor lootsiringkonna direktor, —distrikt
lootsiringkond. —fartyg vt. —båt. —flagg(a)
lootsilipp. —förman lootsiülem. —kontor
lootsikontor. —kutter lootsilaev. —ning
lootsimine. —ningsskyldighet lootsimiskohustus.
—pengar lootsimaks. —personal
lootsimees-kond. —plikt, —tvång sundlootsimine.
lott [—å—] — en,—er 1. liisk, kasta l. liisku
heitma, l-en föll på honom liisk langes temale. 2.
loos, köpa en l. loosi ostma. 3. (andel) osa,få
ngt på sin l. midagi osaks saama (kellelegi),
egendomen styckades i smärre l-er omandus
tükeldati väiksemateks osadeks. 4. (öde)
saatus, vara nöjd med sin l. fig. oma saatusega
rahul olema. 5. fig. ülesanne, få ngt på sin l.
midagi ülesandeks saama. 6. erik., om l.
vaheliti; pealistikku, kappan går om l. palitu
262
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
