- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
265

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lunk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

lunk/lut

kopsudega hingav, —blåsa anat. kopsumull,
—somp. —blödning verejooks kopsust, —blöt
adj. läbimärg, —böld med. kopsumädanik.
—fisk zool. kopskala. —inflammation
kopsupõletik. —katarr kopsukatarr. —kräfta med.
kopsuvähk, —rot anat. kopsujuur. —röta vet.
nakatav kopsupõletik, —siktig adj.
kopsuhaige. —siktighet ~en kopsuhaigus,
—tuberkuloos. —sjuk adj. kopsuhaige, —sot ~en med.
kopsutuberkuloos. —spets anat. kopsutipp.
—säck anat. kopsukelme.
—säcksinflammation med. kopsukelmepõletik. —tuberkulos
vt. —sot. —våt vt. —blöt. —ödem med.
kopsu-turse, —ödeem. —ört bot. kopsurohi.
lunk —en sörk, allting gick sin vanliga l. kõik
läks oma tasast sammu, —a1 intr. sörkima,
lunkentus|steg hiiglasammud. —stövlar pl
seitsmepenikoormas aapad.
lunn|a1 tr., mets. palke kokku vedama, —kälke
palgikelk.

lunn|e —en,—ar zool alk (Fratercula arctica).

~fågel vt. eelm.
luns —en,—ar v. luns|a —an,—or fam. paks ja
kohmakas mees (poiss) v. naine (tüdruk);
toss (—i), totter. — ig ajd. tömp, juhm,
totakas; kohmakas,
^unt|a —an,—or 1. vana paks raamat; paberipa-

takas. 2. van. süütenöör.
^unta1 tr., dial tuld tegema, tuld süütama,
lupin [—m] —en,—er bot. hundiuba, lupiin.
lupp —en,—er luup, suurendusklaas.
lupus =v. —en med. söötraig, luupus.
l\ur —en,—ar fam. uinak, ta sig en l väikest
uinakut tegema, middagsl. lõunauinak. —a1 intr.
suikuma, kergelt uinuma, /. till suikuma,
tukastama. —ig adj. unine; vintis.
2lur —en,—ar pasun, sarv; kuuldetoru, blåsa i l
pasunat puhuma, lägga på l-en kuuldetoru
hargile panema. —blåsare sarvepuhuja.
3lur muutm. subst., ligga, stå, ställa sig på l
varitsema, luurama, —a11, tr.ja intr.
varitsema, luurama; narrima, ninapidi vedama,
tüssama, överallt l-r faror igal pool
varitsevad hädaohud, han blev l-d på konfekten
maiuspala läks tal nina eest minema; rõhut.
abis.: I av ngn ngt kelleltki midagi välja
petma, /. i ngn ngt kedagi midagi sööma v.
jooma meeliltama, l.på ngn ngt kedagi millegagi
sisse vedama, /. ur ngn en hemlighet kelleltki
saladust välja meelitama. II. refl., I till sig
ngt tüssamise teel midagi saavutama, låta l
sig end tüssata laskma, —ande adj. part.
luurav, varitsev, salalik. —endreja1 intr. ja tr.,
van. salakaubitsema. — endrejare —n,=
salakaubitseja. —endrejeri [—i] — (e)t,—er 1 .jur.,
van. salakaubavedamine. 2. petmine,
tüssamine. —ifax —en,—ar fam. võrukael, kelm.

—ig adj. kaval, riukaline —ighet —en kavalus.
—passa1 intr., mäng. põhjuseta passima;/?^,
varitsema, parajat juhust ära ootama,
lurk —en,—ar fam. lontrus, lurjus,
lurvig adj. karvane, takerdunud, sagris; vintis,
du är ju smått l sa oled ju natuke auru ali.
lus —en, löss täi, det är ynkligt höra löss hosta
vulg. mis sa, sitikas, sirised, läsa l-en av ngn
kellelegi peapesu tegema. — a1 tr. fam. täisid
otsima;/^, käima v. töötama aeglaselt,
venima, l i ngt milleski tuhnima, /. av täidest
puhastama, —fattig adj., fam. vaene nagu täi.
—ig adj. 1. täitunud, täisid täis. 2. fam. veniv,
aeglane. 3. (om glas) täis õhumulle, —ättika
sabadilliäädikas.
lusern [—arn] v. lucern —en,—er bot. lutsern.

—frö lutserniseeme, —fält lutserniväli.
luska1 intr. luusima, hulkuma, ringi kolama;
nuuskima, /. rätt v. reda på ngt midagi välja
nuuskima.

lusse|bröd, —katt küpsis luutsinapeol 13. dets.
lust —en kalduvus, huvi, tahtmine; himu, lust;
lõbu, mõnu, det har jag ingen l till mul pole
selleks tahtmist, i l och nöd rõõmu- ja
häda-päevil, av hjärtans l kõigest südamest, du
skall icke hava l till din nästas hustru sa ei
tohi oma ligimese naist himustada —a —n,—r
himu, iharus, —barhet — en,—er lõbustus,
meelelahutus, —betonad adj. part. mõnus,
mõnukas. —eld ilutuli. —elig adj., van.
lustili-ne. — eligen v. —eligt adv., van. rõõmsasti,
rõõmsa meelega. —fard huvireis, —gas
naerugaas. —gård iluaed, paradisets l
paradiisi aed. —hus aiamajake —ig adj. rõõmus,
lõbus: naljakas, veider, hastigt och l-t äkki,
ootamatult, jag blev hastigt och l-t tvungen att
resa till Uppsala pidin äkki Upsalasse
sõitma. —ighet —en,—er lõbusus; lõbus ütlus.
—igkurre vigurivänt, naljahammas, peiar,
—jätk lõbusõidujaht. —mord seksuaalmõrv.
—park ilupuiestik. —resa huvireis, lõbureis,
—resande adj. ja subst. part. huvireisija.
—slott suveloss. —spel lustmäng, komöödia,
—tur huvimatk. —vandra1 intr. jalutama,
jalutlema.
lustr|um —et,—er viisaastak.
l\ut —en,—ar erik. leelis, lehelis, alkali, —a1 tr.
lehelisse likku panema, —balja lehelisanum.
—fisk keed. lehelises leotatud jõulukala.
—ning —en,—ar lehelises leotamine. —lägga2
irr., tr. lehelisse likku panema, —pulver
lehe-lispulber.

2Iut —en v. —et längasend; längus maapind,
kallak, ha ngt på l fig. midagi varuks olema
(kellelgi). —a1 I. tr. ja intr. kaldu olema;
toetama, najatama, gå l-d kummargil käima, /.
mot sin undergång languse poole kalduma,

265

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0297.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free