Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mankemang ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
mankemang/ mark
mankemang [—år|] —et,= v. —er viga, puudus,
puudumine, mitteilmumine.
mankera1 I. intr. mankeerima, puuduma; üles
ütlema, nurjuma. II. tr. (försumma)
hooletusse jätma, (millelegi) hiljaks jääma,
hilinema, m. sitt arbete tööle hiljaks jääma; soom.
(förolämpa) haavama, teotama,
mankill [—i—] — en,—er tinanupuga kepp.
manko —t,—n kaub., soom. puudujääk.
^anna1 tr., mer. üles rivistama, m. reling
meeskonda reelingu äärde üles rivistama.
2manna —n v. —t manna, —grynsgröt mannapu-
der. —gräs bot. harilik parthein.
manna|bragd mehetöö, vägitöö, —gärning
mehine tegu; mehe elutöö, —kraft mehejõud.
—minne, i m. niikaugele kui inimesed
mäletavad. —mod mehemeel, vaprus, —mån
muutm. subst, erapoolikus, —vett tarkus,
elukogemus. —vulen adj. part., lit. mehine,
vapper. —ålder meheiga, meheaastad,
mannekäng [—k—] —en,—er mannekeen,
manomet|er —ern,—rar manomeeter,
rõhumõõt-ja.
mansard —en,—er ehit. mansardkatus;
katusekamber. —tak mansardkatus. —våning
man-sardkorrus.
manschett [—é—] —en,—er mansett, darra på
m-en närvitsema,
mans|avdelning meesteosakond. —bot jur., aj.
rahatrahv tapmise eest. —börda
mehekan-dam. —dagsverke mehe päevatöö, —hög adj.
mehekõrgune, —kör meeskoor, —lem anat.
mehe suguliige. —linjen, på m. mehepoolselt
harult, —person meesisik, mees. —röst muus.
meeshääl, —samhälle ühiskond, kus valitseb
meeste võim. —sidan vt. —linjen, —tukt
distsipliin. —ålder inimiga, sugupõlv,
mant|el —eln,—lar mantel, keep; sinel; (lapse)
siputusriietus; tehn. käte; kaub. aktsia,
obligatsioon; mat. tsilindri v. koonuse kumer
pind, axla ngns m-el fig. kellegi mantlit
õlgadele võtma, kellegi tööd jätkama. ~djur zool.
mantelloomad. ~fåll mantli äär. —ilj
~en,~er mantilja. —la1 tr. ja intr. mantlisse
riietama; mantlisse riietuma; tehn. kattega
varustama.
mantiss|a [—i—] —an,—or mat. mantiss,
logaritmi murruline osa.
manuell [—é—] adj. kätega tehtav, manuaalne,
m. skicklighet käteosavus, det m-a arbetet
kätega tehtav töö.
manus — et,= fam., manuskript —et,=
manuskript, käsikiri,
manöv|er — ern,—rer manööver; sõj. taktikaline
harjutus; kursimuutmine; fig. (kaval)
toimimisviis. oförmåga manööverdusvõime.
—rera1 tr. manööverdama.
mapp — en,—er portfell, mapp.
mar|a —an,—or 1. luupainaja. 2. (elak kvinna)
inetu, õel naine, nõid. 3. zool. pampajänes.
—björk sookask, vaevakask. —dröm õudne
unenägu. —ig adj. kidur, nässakas; fam.
tülikas, raske. —lek|a —an,—or geol. mergel,
savikas lubjakivi, —ritt luupainaja, —tall
kää-busmänd. —vuxen, —växt adj. part. kidur,
nässakas, kängu jäänud,
mar|eld merehelendus. —gräs, —halm bot.
luite-kaer. —katta zool. merikass; fam. marakratt,
ful som en m. inetu nagu pärdik. —svin zool.
merisiga, —torn bot. rand-ogaputk. —ulk
zool. merikurat, õngitseja. —vatten, ligga im.
pardani vees olema, —viol bot. merisinep.
marabu [mà- v. —bü] —n,—er zool. marabu.
maraskino [—ki—] v. maraschino —n kirsiliköör.
marasm [—åsm] —en med. marasm, kõhnumine.
marg [—g] — en,—er äär, veer, serv. —anteckning
ääremärkus, marginali. — inal [—gi]
—en,—er vt. marg. —inalskatt progressiivne
maks.
margarin —et,—er margariin, kunstvõi.
margfaldig [—rg— v. —rj—] adj., årh.
mitmekesine, mitmesugune.
Margit Maret.
Marie |fred [—éd] väikelinn Sörmlandis. —hamn
[—àmn] Maarianhamina. —stad [—åd] linn
Västergötlandis.
marienglas [—i—] erik. purunematu klaas,
marin [—in] 1. —en,—er merendus,
mereasjandus; laevastik, merevägi; meremotiiviga
maal. 2. adj. mere-, meri-, mereline,
mariin-ne. —blått adj. meri-, mariinsinine. —flyg
merelennuvägi, —förvaltning
mereväevalit-sus. —ingenjör mereväeinsener. —läkare
mereväearst. —målare meremaalija. —soldat
mereväsõdur. —stab mereväestaap.
marinjad [—åd] ~en,~er keed. marinaad, —era1
tr., keed. marineerima,
marionett —en,—er marionett, hüpiknukk.
—regering pöl. marionettvalitsus.
maritim [—im] adj. mere-, mereline, m-t klimat
mereline kliima,
mark —en,—er 1. (jord) maa; maa-ala; maapind,
pinnas; krunt, i skog och m. metsas ja väljal,
gården ligger på stadens m. talu asub linna
maa-alal, slå till m-en maha lööma, bereda
m. för ngn kellelegi teed tasandama, jämna
med m-en maatasa tegema, m-en sviktade
under honom maa kõikus tema ali, han
försvann som uppslukad av m-en ta kadus nagu
tina tuhka, ta vajus nagu maa alla, ta m.
maanduma, —greve aj. markkrahv,
raja-krahv. —stridskrafterpl. maavägi. —yta
maapind. 2. van. nael. —vikt naelaraskus. 3. ilma
pl. mark (—ga), —kurs margakurss. 4. mängu-
280
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
