Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - morganatisk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
morganatisk/mot
sest ja arenemisest, —sk [—ag—] adj.
morfoloogiline.
morganatisk [—å—åt—] adj. morganaatiline,
seisusele mittevastav, m-t äktenskap
morganaatiline abielu.
morgna1 [—å—] refl., vt. morgon,
morgon [—å—ån v. mårrån] —en, morgnar [-[mår-nar]-] {+[mår-
nar]+} hommik, livets m. eluhommik, m-en till
en ny tid uue ajastu algus, i m. homme,
sända m. pühapäeva hommikul, från m. till kväll
hommikust õhtuni, mulen m. gör en vacker
(klar) dag vanas, pilvi se hommiku järel tuleb
ilus päev; mida pilvisem hommik, seda
selgem päev, i dag mig, i m. dig vanas, täna
mulle, homme sulle, i m. afton homme õhtul,
m en därpå järgmisel hommikul, i m. åtta
dar homme nädala pärast, i m. är också en
dag vanas, homme on ka päev. —andakt
hommikupalvus. —blad hommikuleht, —bön
hommikupalve. — dag(en) homne päev,
uppskjuta ngt till m-en midagi homseni edasi
lükkama, sörj icke för m-en ära muretse
homse eest, homne päev muretseb ise enda
eest. —dräkt hommikukuub, hommikuriietus.
—frisk adj. puhanud, värske, —gymnastik
hommikuvõimlemine, —gåva aj. mehe kink
naisele hommikul pärast pulmaööd,
—kröken, —kulan, —kvisten fam., på m.
varahommikul. —ljus hommikulvalgus. —mjölk
hommikune piim; hommikune lüps. —måltid
hommikusöök, —nyheter pl. hommikused
uudised, —rodnad koit. — sidan, på m. varasel
hommikutunnil, —sol hommikupäike.
—stjärna ao-, koidutäht, Veenus; bot.
sarik-linnupiim; aj. sõjanui naeltega, —stund
hommikutund, m. har guld i mund vanas, vara
tööle, hilja voodi — nõnda rikkus tuppa
toodi. —tidig adj. varajane, —tidning
hommikuleht. —tåg hommikune rong. —upplaga
hommikune väljaanne. —väkt van., lit. varajane
hommikutund. — morna v. morgna1 refl.
virguma, reibastuma. —d adj. part. ärkvel,
virge, reibas. — morse, i m. täna hommikul, i
går m. eile hommikul,
morian [—ån] —en,—er van. neeger,
moring —en,—ar mer. (förtöjningsring)
kinnitus-rõngas.
morkull|a —an,—or zool. metskurvits. —(s)sträck
metskurvitsate lend.
moria1 [—å—] impers. tuikama, valutama,
kipitama, kihelema.
mormon [—å—ön] —en,—er mormoon, —ism
[—i—] —en mormoonlus.
morot —en, morötter bot. porgand, —fluga zool.
porgandikärbes.
morr [—å—] —et urisemine, urin. —a1 intr.
urisema. —hår vurrud; habe.
mors fam. tervist!, —a1 intr., fam. teretama,
morse I alfabet [—å—] morsetähestik, —nyckel
morsevõti. —tecken morsemärk. —telegraf
morsetelegraaf,
morsell [—å—é—] —en,—er keed. teat. küpsis,
morsk adj. julge, uljas, kohkumatu; iseteadlik.
—a1 refl. ennast uljana näitama, uhkeldama,
m. upp, opp sig julgust võtma, —het —en
uljus, julgus; iseteadlikkus, —na1 till intr.
julgemaks minema,
mortalitet [—å—ét] —en suremus,
mort|el —eln,—lar uhmer, müüser. ~stöt
uhmri-nui.
mortifKcJera1 tr., jur. kehtetuks tunnistama,
morän — en,—er geol. moreen. —block jää poolt
kantud kivi. —mark moreenmaastik, —lera
moreensavi.
mos —et moos, keedis, marmelaad; puder,
pota-tism. kartulipuder, göra m. av ngt fig. midagi
pihuks ja põrmuks lööma. —a11. tr.
peenen-dama, tampima. II. refl. moosiks v. pudruks
minema. —ig adj. lödine, puderjas,
pudrutao-line.
mosaik — en,—er mosaiik, —golv mosaiikpõrand,
—målning kunst, mosaiikpannoo, —sjuka
põll. mosaiiktõbi.
mosaisk [—å—] adj. Moosese; juudi,
mosel [—å—] —n, —vin mooselvein.
mosig adj., fam. tursunud, pundunud; joobnud,
moské [—å—é] —n,—er mošee.
moskit [—å—it] —en,—er moskiito (sääsk,
kihulane). —nät moskiitovõrk. —styng v. —sting
moskiitopiste.
moskovit [—å—it] —en,—er van. moskvalane;
venelane. —isk adj., van. moskva; vene.
moss|a [—å—] 1. —an,—or sammal. 2.1 I. tr.,
erik. samblaga tihendama, samblaga katma.
II. refl. sammalduma. —as1 dep.
sammaldu-ma. —beklädd, —belupen, —beväxt adj. part.
sammaldunud, samblaga kaetud, samblane.
—|e —en, —ar raba, rabadik, kõrgsoo. —grön
adj. sammalroheline. —ig adj. sammaldunud,
samblane; fig. vana. —jord raba-, soomuld.
—lav bot. samblik, —torv samblaturvas.
—täcke samblakate.
most|er —ern,—rar tädi.
lmot —et,= eripinnaline teeriste.
2mot prep. vastu; poole; (millegi) vastu; vrd.
emot, m. aftonen õhtu eel, vastu õhtut, de såg
upp m. bergen nad vaatasid üles mägede
poole, segla m. vinden vastu tuult purjetama,
kämpa m. ngn kellegi vastu võitlema, medel
m. förkylning abinõu külmetuse vastu, var
god m. de fattiga ole hea vaeste vastu, vara
ovänlig m. ngn kellegi vastu ebasõbralik
olema, luta sig m. väggen seina najale toetuma,
det lider m. slutet kaldub lõpu poole, i utbyte
297
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
