Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mörda ... - Nn
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
mörda/nabob
se liivakook. —bulta1 tr. tümaks lööma,
pehmeks tegema, vaeseomaks peksma, —bultad
adj. part. (nagu) läbipekstud (näit. raske töö
tagajärjel), —deg liivakoogitainas. —a1 tr.
muredaks tegema.
mörd|a1 tr. ettekavatsetult tapma, mõrvama,
—ande adj. part. tappev, surmav; fig.
hävitav, tige; väsitav, üksluine, ett m. klimat
tappev kliima, en m. blick hävitav pilk, en m.
kritik hävitav kriitika, m. konkurrens tugev,
hävitav konkurents. —ar|e —(e)n,= mõrvar,
mõrtsukas. —arhand mõrtsukakäsi,/a//öför
m. mõrtsuka käe läbi langema, falla i
mördarhänder mõrtsukate kätte sattuma,
mörj|a —an 1. tuhk. 2. sodi, sopp, muda, lörts.
—ig adj. mudane, sopane; med. võidetaolise
konsistentsiga,
mörk adj. pime, tume; sünge, lootusetu; kurb,
raskemeelne, m-a färger tumedad värvid,
m-a utsikter sünged väljavaated, m-a tankar
sünged mõtted, vara m. i hågen kurb
meeleolu olema (kellelgi), i m-aste Småland
mahajäänud Smålandis. —blå adj. tumesinine.
—brun adj. tumepruun. —ler, —ret pimedus;
pime koht, när m-ret faller på kui pimedus
langeb, kui pime tuleb kätte, ett språng ut i
m-ret hüpe teadmatusse, m-rets furste
pimeduse vürst, m-rets (van. m-sens) gärningar
pimeduse teod, i m-er är alla kattor grå
vanas. pimedas peletiski kena. —hyad, —lagd
adj. part. tumeda näovärviga, —lägga2 irr.,
tr. pimendama. —läggning —en,—ar
pimen-dus. —lätt adj. tumeda näovärviga, —na1
intr. pimedaks minema, pimenema;
tumene-ma; süngestuma. —ningen hämarus, videvik,
õhtuhämarus, eha, i m. hämaruses,
hämaruse tulekul, —rum fot. pimik, pime ruum.
—rädd adj. pimedust kartev, —röd adj.
tumepunane. —ögd adj. part. tumedasilmaline.
mörsar|e —(e)n,= sõj. mortiir, müüser.
mört —en,—ar zool. särg, pigg (kry) som en m.
terve nagu purikas. — mjärde särjemõrd.
möss — et,= dial, vt. mus. —bo hiirepesa. —öra
dial. hiirekõrv, björken får mössöron kask
on hiirekõrvul.
möss|a —an,—or müts; pl, aj. mütside partei,
vara yr i m-an peast segane olema, lyfta på
m-an för ngn kellelegi mütsi kergitama, ha
ägg i m-an varblased kübara ali e. munad
mütsis olema, —affär mütsikauplus. —kulle
mütsi põhi. —makar|e —(e)n,=, —(s)kräddare
mütsitegija. —(s)kärm mütsinokk, —sirm.
möt|a2 tr. ja intr. kohtama, (kellegagi) kokku
saama; kohtuma; vastu panema, m-a ngn på
gatan kedagi tänaval kohtama, hon m-te mig
vid stationen ta oli mul jaamas vastas, håll
till höger om m-ande kohtumisel hoidku
paremat kätt, m-a välvilja vastutulekut
leidma, m-a motstånd vastupanu leidma,
förslaget m-te allmänt gillande ettepanek leidis
üldist heakskiitu, m-a sitt öde oma saatust
kohtama e. leidma, m-a våld med våld
vägivallale vägivallaga vastu panema, väl mött!
nägemiseni!, m-a upp kogunema, kokku
tulema. —as2 dep. kohtuma, kokku tulema, deras
blickar möttes nende pilgud kohtusid, m. på
halva vägen kompromissi tegema,
vastastikuse järeleandmise teel kokkulepet
saavutama. —e ~t,~n 1. (sammanträffande)
kohtamine, kohtumine. 2. (sammankomst)
kokkutulek, koosolek; istung, kongress. 3. van.
manööver, sõjaväeline harjutus, ett oväntat
m. ootamatu kohtumine, gå (komma) ngn till
m-s fig. kellelegi vastu tulema, stämma m.
med ngn kellegagi kohtamist määrama, vid
m-t fattades flera viktiga beslut koosolekul
võeti mitu tähtsat otsust vastu, —ljus erik.
poolvalgus.
mötes|berättelse koosoleku aruanne, —beslut
koosoleku otsus, —deltagare koosolekust
osavõtja, —lokal koosolekusaal, —plats (för
mötande fordon) möödapääsukoht;
harju-tusplats. —punkt erik. kokkupuutepunkt;
sõlmpunkt, —spår vahetus-,
möödapääsu-rööpad. —tid kohtumisaeg. —tåg vastutulev
rong.
Nn
N,n — et,= 1. N,n. 2. lüh. NB vt. nota bene; N.N.
(notetur nomen) lad. k. (nime nimetamata),
näbb v. nabb|e —en,—ar ots; dial. maanina,
neem. — däck jäänaeltega varustatud
autokumm.
nabo —n,—r naaber, üleaedne, —folk
naabriini-mesed; naaberrahvas, —land, —rike
naabermaa, —riik. —skap —et naabrus, —sämja hea
vahekord naabritega,
nabob [—åb] —en,—er naabob (India aristokraadi
309
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
