- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
372

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - pris ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

pris/professor

nale vastav.
4pris —et,= v. —er (tävlingspris) auhind, vinna
första p-et esimest auhinda saama, sätta ett
p. på ngns huvud kellegi pea eest tasu
määrama. —bedöma2 tr. auhindama, —belöna1 tr.
premeerima, auhinda määrama, —belönad v.
—belönt adj. part. premeeritud, auhinnatud,
—boxare elukutseline poksija; auhinnalisele
kohale tulnud poksija, —domare
auhinna-määraja, žürii liige, —fråga võistlusülesanne,
võistlusküsimus. —gill adj. auhinnavääriline.
—medalj auraha, —nämnd žürii,
auhinnakomisjon. —skjutning laskevõistlus. —tävlan
auhinnavõistlus. —uppgift võistlusülesanne.
—utdelning auhindade väljajagamine.
5pris —et (beröm) ülistus, kiitus. —a1 tr. ülistama,
kiitma; hindama, (millegi üle) rõõmustama,
han p-de hennes skönhet ta ülistas tema ilu,
du kan p. din lycka att du kommit så lindrigt
undan sa võid õnne tänada, et pääsesid nii
kergesti, p. ngn lycklig kedagi õnnelikuks
pidama. —värd adj. kiiduväärne, —väärt,
prism|a —at v. —an,—er v. —or mat., füüs.
prisma.

priss|e —en,—ar fam. vunts, tüüp, sell, en hygglig

p-e kena poiss,
privat [—åt] adj. privaatne, era—, eraviisiline,
jag för min p-a del mina isiklikult,
—angelägenhet eraasi, —bana eraraudtee, —bank
era-pank. —bostad erakorter. —egendom
eraomand. —företag eraettevõte, —förmögenhet
eravarandus. —gymnasium eragümnaasium.
—im adv. eraviisiliselt, isiklikult, tala med
ngn p. kellegagi nelja silma ali rääkima, —ist
[—ist] —en,—er ekstern, lõpueksami sooritaja
ilma õppeasutuses õppimata, —lektion
era-tund, järeleaitamistund, —liv eraelu,
—läroverk erakool, —person eraisik, —rätt jur.
eraõigus. —rättslig adj. eraõiguslik, —sak
eraasi, —samtal erakõne. —sekreterare
erasekretär. —skola erakool, —våning erakorter.
—ägd adj. part. eraomanduslik.
privilegi|era1 tr. privilegeerima, eesõigustama,
—erad adj. part. privilegeeritud,
eesõigustatud. —|um —et,—er privileeg, eesõigus,
pro 1. prep. eest, kohta, pärast, —ks, p. anno
aasta kohta, aastas,p. forma vormi pärast,/?.
primo esiteks. 2. asemel, pro. 3. poolt, pro,
p.-engelsk Inglismaa ja inglaste poolt. 4.
professionaalne, elukutseline, p.-boxare
elukutseline poksija,
probab|el [—å—] adj. tõenäoline. —ilitet [—ét]

~en tõenäolisus.
prober|a1 tr. proovima, järele katsuma;
väärismetallide ehtsust kindlaks määrama, —ar|e
—(e)n,= proovija, —nål tehn. proovimis—,
katsenõel. —sten katsekivi, —ugn van. katse-

tamisahi. —ur proovi—, normaalkell.
problem — et,= probleem, lahendust, uurimist
nõudev küsimus, sätta p. under debatt
probleemi vaidluse alla võtma. —atisk adj.
problemaatiline, küsitav, —barn raskesti
kasvatatav laps. —lösning probleemi v. ülesannete
lahendamine, —samling (matemaatiliste)
ülesannete kogu. —ställning probleemi(de)
asetus; probleem,
procedur [—ür] —en,—er protseduur,
toimimisviis, menetlus,
procent [—é—] —en,= protsent; kasum, 5 p-s
ränta 5 protsenti. —a1 intr., fam. liigkasu
võtma. —ar|e — (e)n,= liigkasuvõtja. —arhänder,
råka i p. liigkasuvõtja kätte sattuma.
—ar-ränta liigkasu, —eri [—i] —(e)t
liigkasuvõtmi-ne. —halt protsendimäär, —isk, —uell [—éll]
adj. protsendiline, protsentuaalne, —vis adv.
protsendiviisi.
process [—é—] —en,—er 1 .jur. protsess,
kohtuasi, kohtulik menetlus, föra p. protsessima,
göra p-en kort (med ngn) midagi kiiresti
õiendama; (kellelegi) lühikest lõppu tegema.
2. lood. protsess, arenemiskäik, kulg, en
kemisk p. keemiline protsess. —a1 intr.
protsessima, kohut käima, p. med ngn kellegagi
kohut käima. —lysten adj.
protsessimishimu-line. —ordning jur. protsessikord. —rätt jur.
protsessiõigus. —uell [—éll] adj. protsessi—,
protsessuaalne,
procession —en,—er protsessioon, pidulik
rongkäik; leinarong,
producent —en,—er tootja; korraldaja,
—förbund, —förening, —sammanslutning tootjate
ühing.

produ|cera1 tr. produtseerima, tootma,
valmistama. —kt ~en,~er produkt, toode, saadus;
tulemus, mat. korrutis. —ktion ~en,~er
produktsioon, toodang; tootmine,
produktions |faktor produktsioonitegur.
—förmåga tootmisvõime, produktiivsus, —gren
tootmisharu, —kostnad tootmiskulud, —kraft
tootmisvõime, produktiivsus, —kraftig adj.
produktiivne, —medel tootmisvahendid,
—nämnd organ tööliste ja ettevõtjate
koostöö organiseerimiseks, —ort tootmiskoht.
—pris tootmishind, omahind,
produktiv [—tiv v. prõ—] adj. produktiivne. —itet

[—ét] —en produktiivsus,
profan [—ån] adj. profaanne, ilmalik;
asjatundmatu, võhiklik, —era1 tr. profaneerima,
teotama, labastama.
profession —en,—er professioon, elukutse, —ell

[—éll] adj. professionaalne, elukutseline,
professor [—år] —n,—er [—6—] professor, —lig
[—õ—] adj. professorlik. —sk|a [—õ—]
—an,—or professoriproua.

372

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0404.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free