Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - påtackla ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
påtackla/pärta
påtackla1 tr. 1. mer. taglastama. 2. kal. õnge
külge panema.
påtag|a4 v. påta tr. ja refl. 1. (ta på sig) endale
selga panema. 2. (åta sig) enda peale võtma,
—bar adj. lit. ilmne, käegakatsutav,
silmanähtav, ett p-t resultat käegakatsutav
tulemus, —lig adj., vt. eelm. —ligen, —ligt adv.
silmanähtavalt, ilmselt,
påtal märkus, laitus, karistus, gå fri från p.
karistusest pääsema, —a1 tr. (klandra)
laitma, arvustama, kaebust esitama, —an vt.
påtal. —bar adj. laitust vääriv; karistatav.
påtappa1 tr. villima, täitma, juurde valama.
påteckn|a1 tr. alla kirjutama, allakirjaga
varustama. —ing allkiri.
påtinga1 tr. ette tellima, üürima.
påtruga1 tr. peale suruma, peale sundima, p. ngn
sina tjänster kellelegi oma abi peale suruma,
påtryck 1. post pealetrükk, tembeldamine. 2.
mõjutamine, sundimine, göra ngt utan p.
sündimata midagi tegema. —a2 tr. 1.
tembeldama, pitserit peale vajutama. 2. peale
sundima. 3. peale suruma, —ning surve;
mõjutamine, sundimine.
påtråckla1 tr. peale traageldama.
påträda2 tr. v. påträ otsa v. läbi tõmbama, trä på
nålen niiti nõela taha ajama, träpärlor på ett
snöre helmeid lükkima.
påträffa1 tr. kohtama, eest leidma,
påträngande adj. part. 1. tungiv, rutuline,
hädavajalik,/?. behov tungiv vajadus. 2. (påflugen)
pealetükkiv,—tikkuv.
påtutta1 tr., fam. süütama, põlema panema.
påtvinga1 tr., p. ngn ngt kellelegi midagi peale
suruma v. sundima,
påtår fam. veel tass kohvi, får det lov att vara en
p. kas tohiksin veel pakkuda tilgakese,
tassikese kohvi.
påtända2 tr. süütama, läitma,
påtänkt adj. part. plaanitsetud, kavatsetud,
saken har länge varit p. asi on ammu kavas
olnud.
påv|e — en,—ar paavst, tvista om p-ens skägg
tühja asja pärast tülitsema, —isk adj., van.
papistlik, katoliiklik; fig. omavoliline, —lig
adj. paavstlik,
påve|brev, —bulle bulla, paavsti käskkiri,
—dome paavstlus, paavstivõim. —fientlig adj.
paavstivaenulik. —krona paavstikroon,
tiaa-ra. —stol paavstitool, paavsti ametikoht,
—säte paavsti asukoht, —vai paavsti
valimine.
påver adj. vaene, vilets, nigel, det hela verkar en
smula p-t kõik jätab natuke nigela mulje.
påverk|a1 tr. (kedagi) mõjutama, (kellelegi) mõju
avaldama. —an mõju, mõju avaldamine,
—bar adj. mõjutatav, —ning vt. påverkan.
påvila1 tr. koormama, (kellelgi) lasuma, plikter
som p-r medborgaren kodanikul lasuvad
kohustused.
påvis|a1 tr. tõestama, näitama, selgeks tegema,
—bar, —lig adj. tõestatav, selge, ilmne, —ligen
adv. nagu tõestatud, ilmselt, —ning tõestus,
tõend.
påvrida4 tr. lahti keerama.
påyrk|a1 tr. taotlema, nõudma. —an nõue,
nõudmine.
påök —et fam. (palga)lisa, (palga)kõrgendus.
—a2 tr. lisama, (palka) tõstma, —ning vt.
påök. —t, få p. (på lönen) palgakõrgendust
saama.
påösa2 tr. peale valama,
päll —en,—ar baldahhiin,
päis —en,—ar karusnahk; kasukas,
kasukman-tel, ge ngn på p-en kellelegi naha peale
andma, vara rädd om p-en arg olema. —a1 tr.,
erik. nülgima, nahka võtma, p. av ngn
kellelgi kasukat seljast võtma, p. på ngn kedagi
kõvasti riidesse panema, —brämad adj. part.
karusnahaga garneeritud, nahaga ääristatud,
—djur karusloom. —djursavel
karusloomakasvatus. —fodral adj. part. karusnahaga
vooderdatud, —jacka poolkasukas, jopp.
—kappa kasukmantel. —mössa karusnahast
müts. —varuaffär karusnahakauplus. —verk
karusnahad, karusnahast tooted,
pär — en,—er peer (inglise kõrgaadli ning
ülemkoja liige),
pärk —en,—ar pallimäng Gotlandil,
pärl|a 1. —an,—or pärl. 21 intr. vahutama,
pärlendama, må som en p-a i guld ennast
toredasti tundma, kasta p-or för svinen pärleid
sigade ette loopima, svettp-or higipiisad,
—band pärlikee, —bank pärlikehvel. —emo(r)
pärlmutter, —fiskare pärlipüüdja, —fiske
pär-lipüük. —halsband pärlikee, —hyacint bot.
püstleheline kobarhüatsint. —höna zool.
pärl-kana. —mussla pärlikarp. —sjuka vet.
kari-loomatiisikus. —snöre pärlinöör. —stickeri
[—i] —(e)t, —stickning pärltikand. —uggla
zool. karusjalgkakk.
pärm —en,—ar (raamatu)kaas,/ra« /?. tillp.
kaanest kaaneni. —(e)brev van. pärgamentürik.
päron [—ån] —et,= pirn. —formad adj. part.,
—formig adj. pirnikujuline. —trä pirnipuit,
—puu. —träd pirnipuu,
pärs 1. —en,—er v. —ar katsumus, kannatus, det
var en svår p. see oli raske kannatus. 2.
—en,—ar erik. pressimine. —a1 tr. pressima,
—järn pressraud, triikraud,
pärt —en,—er mer. kliiverpoomi küljes olev nöör,
millele astutakse purje kinnitamiseks,
pärt|a —an,—or peerg, pird. —bloss tungal,
—hållare, —klyka peerupiht, pilak, —ljus peeruval-
381
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
