Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rusta ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
rusta/rygg
mine; aj. sõjarüü, soomusrüü.
—ningsbe-gränsning relvastuse piiramine, —tjänst aj.,
sõj. ratsaväeteenistus. —vagn veovanker,
voorivanker.
Vust|a1 intr. (stoja) lärmama, mürama; dial.
(rumla) priiskama, prassima, pummeldama.
—ibus(s) ~en,~ar vigurivänt, vembumees,
rustik [—ik] 1. —en ehit. rustika, kareda pinnaga
müüritis. 2. adj. maa—, talumehelik; matslik,
mühaklik, tahumatu.
!rut a —an,—or bot. ängelhein; ruut.
2ruta 1. —an,—or kvadraat, nelinurk, ruut;
fönsterr-a aknaruut, r-orna på ett
schackbräde maleruudud. 2.1 tr. ruuduliseks
tegema, ruudustama —ad adj. part. ruuduline;
ruutjas, ruudukujuline, —formig adj., vt.
eelm. —verk ruudustik
rutén —en,—er ruteen, ukrainlane.
!ruter —n,= mäng. ruutu.
2ruter muutm. subst, (en) hoog, otsustusvõime,
energia, det är r. i henne ta on energiline,
hakkaja.
rutin —en rutiin, harjumus, få in r-en vilumust
omandama, efter gammal r. vana harjumuse
järgi, —erad adj. part. vilunud, kogenud,
osav. —mässig adj. harjumuslik,
harjumuspärane, sissejuurdunud,
rutsch — en,—ar hoog, energia; liuglemine,
liugu-mine. —a1 I. intr. liuguma, liugu laskma. II.
tr. alla laskma, r. timmer palke alla laskma,
—bana liumägi, liuväli. —ig adj. ettevõtlik,
energiline, hakkaja,
rutt v. rout|e —en,—er tee, teekond,
rutt|en adj. ka fig. roiskunud, mäda,
mädanenud; pehkinud, kõdunenud, r-na ägg
mädamunad, r-et virke pehkinud puud, inte vara
värt ett r-et lingon fig. mitte küünevõrdki
väärt olema. ~het ~en ka fig. roiskumine,
mädanemine; kopitamine, laostumine, —na1
intr. roiskuma, mädanema; kõdunema,
kopitama.
Vuv|a 1. —an,—or kärn, korp (—ba). 2.1 intr.
kärna moodustama, kärna minema.
2ru\\al intr., r-a på ägg munadel hauduma,
mune välja hauduma, r-a på ngt fig. midagi
hauduma, r-a på hämnd kättemaksu
hauduma. —ning ~en,~ar haudmine. — ningstid
haudumisaeg.
lry\a — an,—ör rüiju. ~matta rüijuvaip.
2ryaJ intr., fam. (väsnas) karjuma, röökima,
ryck —et,= nõksak, tõmme, rops, i första r-et
esimese korraga, vakna med ett r. järsku
ärkama, med ett hastigt r. hålla in hästen kiire
tõmbega hobust peatama, han har sina små
r. tal on oma väikesed tujud, få ett r. av
arbetsiver tööhoogu sattuma. —a2 I. tr.
kiskuma, rebima, sikutama, äkitselt tõmbama, r.
ngn i skägget kedagi habemest tõmbama,
sikutama, r. ngn inpå livet kellelegi ihu
kallale minema; rõhut. abis.: r. av ngt midagi ära
kiskuma, lahti rebima, r. bort ära kiskuma;
ära viima, r. fram välja tõmbama, r. från
käest ära kiskuma, r. in sisse tõmbama, r.
loss lahti kiskuma, küljest ära kiskuma, r. lös
lahti kiskuma, r. ned maha kiskuma, r. med
sig kaasa kiskuma, r. till sig enda kätte
kiskuma, r. upp välja kiskuma;/?^, üles
raputama, ergutama, virgutama, reibastama, r. upp
sig end kokku võtma, r. ut välja rebima. II.
intr., r. i fält sõjaretkele asuma, r. till anfall
peale tungima, r. närmare lähenema, det
ryckte kring hans läppar ta huuled
tõmblesid, r. på axlarna õlgu kehitama, r. till
undsättning appi minema; rõhut. abis.: r.fram.
edasi tungima, ründama, r.fram med ngt
midagi südame pealt ära rääkima, r. in sisse
tungima; asemele astuma; sõjaväkke
minema, r. ut sõj. teele asuma, välja marssima, r.
till võpatama. III. refl., r. sig lös end lahti
kiskuma. —as2 dep. kiskuma, r. och slitas om
ngt midagi õhinal püüdlema, millelegi tormi
jooksma. —en, stå r. vastu pidama. —ig adj.
järsk, äkiline, muutlik, r-a vindilar äkilised
tuulepuhangud, ett r-t lynne muutlik meel.
—ning —en,—ar kiskumine, rebimine;
tõmblemine. —tais adv. vahetevahel, hookaupa.
—vis adv. järk-järgult, hooti, nõksukaupa.
rygg — en,—ar selg; (stol—) selg, seljatugi, kori,
leen; (bergs—) hari, seljak, selg, bryta r-en av
sig selga katki murdma, bred över r-en laia
seljaga, binda ris åt egen r. omad vitsad
peksavad, hålla ngn om r-en kedagi kaitsma,
toetama, hålla ngn r-en fri kellelegi
taganemisteed lahti hoidma, få r-en full keretäit
saama, lägga benen på r-en jalad selga
võtma, vara mjuk i r-en lipitsev, alandlik olema,
vända ngn r-en kellelegi selga pöörama,
vända r-en till jalga laskma, vända r-en till för
ngns böner kellegi palveid tähele panemata
jätma, falla fienden i r-en vaenlast
seljatagant ründama, tala illa om ngn på hans r.
kellestki seljataga halba rääkima, gå bakom
r-en på ngn midagi kellegi seljataga tegema,
ligga på r. seliti lamama, falla på r. selili
kukkuma, till r-a van. seljataga, möödunud, —a1
I. tr., r. sitt ord sõna murdma, r. ett köp
tehtud kaubast lahti ütlema, r. hästen hobusel
tagasi astuda laskma. II. intr. taanduma,
taganema, tagasi põrkama, icke r. en tum
mitte tollivõrdki taganema, den dristige r-r
för intet julge ei kohku millegi eest tagasi, r.
tillbaka tagasi kohkuma, —bast seljasoon;
selg. —borst seljaharjas. —bruten adj. part.
ristluudest vigane, —börda kandam, selja-
406
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
