- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
426

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - signatärmakt ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

signatär makt/sin

signatärmakt rahvusvahelise kokkuleppe

allakirjutanud riik.
signera1 [—rin—] tr. alla kirjutama; signeerima,

märgistama,
signet [—ét] —et,= pitser, pitsat; tunnusmärk,
signeet.

signifikativ [—iv] adj. tähendusrikas, tähtis,
paljutähendav.

sign|um — umet,—a v. = lad. k. tunnus,
tunnusmärk; nimetähed.
sik —en,—ar zool. siig. —löja zool. rääbis,
sik|el —eln,—lar piibl. hõbemünt; teat.
kaaluühik.

sikt 1. —en,—ar sõel, sari. —a1 tr. sõeluma,
sarjama, püülima, —duk sõelariie. —mjöl
püülijahu. 2. —en a. nähtavus, b. kaub.
ettenäitamine, mot, på s. (vid anfordran)
pärast ettenäitamist, vid s. ettenäitamisel, på
lång s.ßg. pika tähtajaga, pikaajaline. —a11.
tr. märkama, nägema. II. intr. sihtima, jag
förstår nog varthän du s-r saan aru, millele
sa sihid, —bar adj. nähtav; selge, —ar|e
—(e)n,= sihtur; sihik. —e —t,—n 1. (püssi)
sihik. 2. nägemine, vaateväli, få s. på ngn
kedagi märkama, komma i s. nähtavale
tulema, vad har du nu i s.? mille poole sa
nüüd sihid? —ig adj. nähtav, —korn ’kirp’,
—linje sihtjoon, —ram sihikuraam. —skåra
sihikusälk.

sil 1. —et kurnamine. 2. —en,—ar kurn. —a1 tr.
kurnama, s. mjölk piima kurnama, s. mygg
och svälja kameler fig. sääske nägema, aga
elevanti mitte tähele panema, s-nde regn
kerge vihm. —ben anat. sõelluu. —duk
filterriie. —ning —en,—ar kurnamine, —regn
kerge vihm.
silén [—én] —en,—er saatür.
sileshår bot. huulhein.
sil(h)uett —en,—er siluett, varipilt.
Siljan järv Dalarnas.

silke —t,—n siid, spinna s. på ngt fig. millegi pealt

raha teenima,
silkes|aktig ajd. siiditaoline, siidjas, —avel
siidikasvatus. —fjäril zool. siidikedrik,
—liblikas, —hare angoorajänes. —kanin vt.
eelm. —len adj. siidpehme, —mask siidiuss.
—odling siidikasvatus. —strumpa siidsukk.
—sömnad siidtikand, —vante siidkinnas,
behandla ngn med silkesvantar fig. kedagi
siidkinnastega kohtlema,
sill —en,—ar heeringas, stå som packade s-ar
seisma nagu silgud tünnis, april, april, din
dumma s. (öeldakse õnnestunud aprillinalja
puhul), lips. piripill. —bulle keed.
heeringakotlet. —fiske heeringapüük.
—grissla zool. teat. krüüsli liik (Uria troille).
—(l)ake heeringasoolvesi. —mjölke

heeringaniisk; fam. mammapoeg. —stim
heeringaparv. — strypar|é —(e)n,=fam., nalj.
poesell.

silo —n,—r silohoidla, —foder silo, hapendatud
toorsööt.

silv|er —ret hõbe, tala är s-er men tiga är guld
vanas, rääkimine on hõbe, vaikimine kuld.
—aktig adj. hõbedane. —bröllop
hõbepulmad. —gran bot. hõbekuusk. —gruva
hõbedakaevandus. —halt hõbedasisaldus.
—klar adj. hõbeselge. —klocka hõbekell.
—malm hõbedamaak. —mynt hõberaha. —ne
adj., lit. hõbe—, hõbedane, —penning
hõberaha. — poppel bot. hõbepappel. —räv
zool. hõberebane, —tråd hõbetraat. —ålder
hõbeajajärk. —ört vt. gåsört. —ra1 tr.
hõbetama. —rad adj. part. hõbetatud, —rig
adj. hõbedataoline, hõbedane,
sim —met ujumine, ujumisviis. —bassäng
ujumisbassein, —blåsa ujupõis. —borgare
ujumisproovi sooritanud isik. —byxor pl.
supelpüksid, —dräkt supelülikond. —dyna
ujumisvöö. —fot zool. ujujalg. —fågel zool.
veelind, —gördel ujumisvöö. —hud zool.
ujunahk, —konst ujumiskunst. —ma1 intr.
ujuma, s. på rygg selili ujuma, s. i tårar
pisarais ujuma. —mar|e —(e)n,= ujuja.
—mersk|a —an,—or naisujuja. —mig adj.
paks, veniv; niiske; meeleline, —ning —en
ujumine, —sätt ujumisviis. —tävlan, —tävling
ujumisvõistlused,
simili muutm. pred. adj. v. subst, järeletehtud,
simoni [—i] —(e)n hangeldamine vaimulike

ametitega, simoonia.
simp|a —an,—or zool. merihärg.
simpel adj. lihtne, harilik; harimatu, s. soldat
lihtsõdur, uppföra sig s-t labaselt käituma,
heit s-t fam. lihtsalt, —het —en,—er lihtsus;
labasus, alatus, —kort —et kõva linane nöör.
simplifiera1 tr. lihtsustama.
sims —en,—er ehit. simss, —hyvel simsihöövel.
simsalabim interj. hookuspookus, taskukunst.
simul|ant [—å—] —en,—er simulant, teeskleja.
—ator [—åtår] — n,—er [—o—] tehn.
simulaator (aparaat teat. tegevuse
simuleerimiseks), —era lintr. simuleerima,
teesklema.

simultan adj. üheaegne, simultaanne, —spel

mäng. simultaan(mäng).
ls\n [sin] sitt pron. oma, enese, enda, vad i ali s.
dar! oh taevas küllpå s-a håll, ställen siin
ja seal, / s-om tid omal ajal, parajal ajal,på s.
höjd kõige rohkem, mitte rohkem kui, göra
sitt till (millekski) kaasa aitama, ha sitt på
det torra omadega kuival olema, dra s-a
färde oma teed minema.
2sin muutm. subst., vara, stå i s. kinni olema

426

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0458.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free