Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skrock ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
skrock/skrål
jutaja. —biträde kirjutaja abiline, —bok vihk,
vihik, kaustik, —bord kirjutuslaud, —don
kirjutustarbed. —else — n,—r kirjutis, kiri.
—eri [—i] — (e)t,—er kirjutamine; kirjutis, —fel
kirjutusviga. —göromål kirjatöö. —klåda
kirjutamishimu. —kramp kirjutuskramp.
—kunnig adj. kirjaoskaja, —kunnighet
kirjaoskus. —läs(e)metod ped. meetod, mille
järgi last õpetatakse korraga kirjutama ja
lugema, —maskin kirjutusmasin, knacka på
s. tippima. —materialier, —materiel pl.
kirjutustarbed. —ning —en,—ar kirjutamine;
kirjatöö, —portfölj kirjamapp, —pulpet
kirjutuspult. —saker pl. kirjutustarbed.
—utensilier pl, vt. eelm. —övning kirjutusharjutus.
skrock [—å—] —et,= ebausk, —full adj.
ebausklik, —fullhet —en ebausklikkus.
skrock |à1 [—å—] intr. loksuma; (hirnuvalt)
naerma. —höna loksuv kana.
skrod|era1 intr. hooplema, suurustlema,
kelkima. —ör [—or] —en,—er hoopleja,
kelki-ja.
skrof|ler [—å—] pl., van., fam., med. skrofuloos,
näärmetiisikus. —ulös [—os] adj.
skrofu-loosne.
skroll|a [—å—] —an,—or fam. 1. ebamoodne
vana kübar. 2. vanaeit,
skrot —et vanaraud, puru, jäänused; tinakuulid
(kartetšis); metallraha brutokaal, en man av
annat s. och korn hoopis teist tõugu mees,
hoopis teisest puust mees. —a1 tr. vanarauda
rauast eraldama; vanarauaks andma; erik.
jahvatama; fam. logelema, s. ned
vanarauaks muutma, —sikt jäme jahu.
skrot|a1 refl., mer., vinden s-ar sig tuul muudab
suunda.
skrott —en,—ar 1. nülitud (ja väärtuseta)
loomakere. 2. fam. (vana) inimkeha. 3.
(õuna) süda.
skrov [—åv] —et,= kere. —lig adj. kare,
ebatasane, konarlik, —mål hea kõhutäis,
—mätt adj. kaelani täis.
Skrubb —en,—ar väike ruum, kolikamber.
2skrubb 1. —en,—ar (borste) küürimishari. 2. —et
(bannor) tõrelus, noomitus. —|a 1. — an,—or
zool. kammeljas. 2.1 tr. küürima, hõõruma;
(nahka) marraskile hõõruma; hööveldama;
kraasima; tõrelema, noomima, s-a av
puhtaks küürima; marrastama. —ar|e
—(e)n,= 1. küürija. 2. küürimishari. —fil jäme
viil. —hyvel rupphöövel. —or pl. noomitus,
laitus, —flundra, —skädda zool., vt. —sl.
skrud —en,—ar riie, rüü. —a1 I. tr. riietama,
rõivastama, ehtima. II. refl. riietuma; end
ehtima.
skrump|en adj. part. kortsus, krimpsus,
kokkukuivanud, —lever med. maksaatroofia.
—na1 intr. kortsuma; kokku kuivama.
—njure med. kortsneer.
skrup(p)|el —eln,—ler hingepiin^ südamepiin,
kahetsus, han hyser inga s-ler tal ei ole
südametunnistust, —fri adj.
südametunnistuseta. —ulös [—os] adj. skrupuloosne,
piinlikult täpne,
skruv —en,—ar kruvi, det tar s. see aitab, ha en s.
lös natuke põrunud olema, —a1 I. tr.
kruvima; rõhut. abis.: s. av ära, lahti
kruvima, s. fast kinni kruvima, s. i sisse
kruvima, s. ihop kokku kruvima, s. ned (ner)
alla kruvima, s. på peale kruvima, otsa
panema, s. upp üles kruvima. II. refl., isen s-r sig
jää kuhjub, hon s-de sig oroligt på stolen ta
vähkres rahutult toolil, —bakterie med.
kruvipisik. —broms tehn. kruvipidur.
—formad adj. part., —formig adj. kruvitaoline,
kruvijas, —gänga kruvikeere. —klove
kruustangid, —linje kruvijoon. —mejsel
kruvikeeraja, —ning —en,—ar kruvimine.
—nyckel kruvivõti, mutrivõti. —press tehn.
kruvipress. —stycke kruustangid, —städ vt.
eelm. —tving tehn. kruviriisk, pitskruvi.
skrymma2 intr. palju ruumi võtma, s-nde gods
ruumi võttev v. mahukas kaup.
skrympa2 intr. kortsuma, s. ihop kokku minema
v. tõmbuma,
skrymsl|a —an,—or v. skrymsle —t,—n nurk,
sopp.
skrymt 1. —et v. —en dial. kummitus, nõidus. 2.
—et silmakirjalikkus, teesklemina. —a1 intr.
silmakirjatsema, teesklema. —aktig adj.
vagatsev, silmakirjalik, —ar|e —(e)n,=
silmakirjatseja, teeskleja, vagatseja, —eri
[—i] —(e)t,—er silmakirjatsemine,
teesklemine, vagatsemine,
skrynkl|a —an,—or korts, voit. 2.11. tr., s-a ner,
till, ihop kortsutama, kägrutama. II. refl.
kortsuma. —as1 dep. kortsuma. —ig adj.
kortsus, kortsuline,
skryt —et hooplemine, kelkimine, suurustamine.
—a4 intr. hooplema, kelkima, suurustama.
—ar|e —(e)n,= hoopleja, kelkija. —ig, —sam
adj. hooplev, kelkiv, suureline.
!skrå —(e)t,—n tsunft, ametkond, ühing; fig.
kildkond, —anda tsunftivaim. —köping van.
väikelinn, —låda tsunftilaegas, —kassa.
—mässig adj. tsunftipärane. —ordning
tsunf-tikord. —väsen tsunftiasjandus.
2skrå — (e)t närimistubakas, —tobak vt. eelm.
3skrå muut., på s. viltu, põiki, põigiti; adj. viltu,
längus, s-tt glastak längus klaaskatus,
skrål —et,= kisa, lärm, jorutav laul. — a1 intr.
kisama, lärmama, laulda jorutama, —ar|e
—(e)n,= lärmitseja. —hais fam. lärmitseja,
kisakõri. — ig adj. lärmav.
438
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
