Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - små ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hiilima, s. undan kõrvale hiilima, —bränna2
tr. salaja viina põletama, —handel
salakaubitsemine. —hål peidukoht,
peiduurgas; fig. väljapääs, —läsa2 tr. salaja,
vargsi lugema, —vrå peiduurgas. —väg
salatee, (lubamatu) kõrvaltee.
små adj., pl.; vrd. liten väikesed, ha det s-tt
kitsastes oludes elama, s-tt förargad natuke
pahane, —aktig adj. väiklane. —aktighet —en
väiklus, —barn pl. väikesed lapsed,
lapsukesed. —bil tehn. väikeauto, —blommig
adj. väikeseõieline. —bonde väikemaapidaja,
—borgare väikekodanlane, —borgerlig adj.
väikekodanlik, —boskap pudukari,
pudulojused. —bruk väikemajand. —brukare
väikemaapidaja, —bröd küpsised. —byting
väikemees, —båtar pl. väikesed paadid,
—dopping zool. punakaelpütt, —drift
väiketööstus. —dugga1 tr. vihma udutama.
—fel pl. väikesed, tähtsuseta vead. —folk
alarmrahvas; kääbusrahvas; müt. kääbused,
haldjad; lapsed, —franskapl. kuklid, —frysa4
intr., han småfrös tal oli jahe, tal oli veidi
külm. —furste vürstike. —futtig adj. väiklane,
—företag väikeettevõte, —gli 1. väike kala. 2.
väikelaps. —gnabbas1 dep. nääklema,
nägelema, üksteist nokkima. —gnata1 intr.
irisema, urisema, —gnola1 intr. ja tr. laulu
ümisema, —gräla1 intr. nägelema. —handel
väikekaubandus. —handlare väikekaupmees,
—herrskap mudilased. —hosta1 intr.
kohatama, —huggen adj. part. peeneks
raiutud, —industri väiketööstus. —jordbruk
väikemaapidamine. —kitslig adj., han är s. ta
on tähenärija. —knepig adj. kaval, nupukas.
—koka1 intr. tasakesi keema, podisema,
—krafs tühi-tähi. — krasslig adj. põdur,
haiglane, —kryp, —kräk pl. loomakesed,
puduloomad, putukad, —krämpor pl.
väikesed haigused. —le4 intr. naeratama,
muigama, —leende naeratus. —lom zool.
punakurkkaur. —ländsk adj. smålandi.
—ländsk|a 1. —an,—or naiselanik Smålandis.
2. —an smålandi keelemurre. —länning
—en,—ar Smålandi elanik, smålandlane.
—mynt peenraha, —mysa2 intr. omaette
muhelema. —nubb tihvtikesed, tikukesed.
—näpen, —nätt adj. kena, armas, nägus, vara
smånäpen i maten vähe sööma, —pengar pl.
peenraha, —petig adj. väiklaselt täpne,
liialdatult korda armastav, —planet astr.
väikeplaneet, asteroid, —plock tühiasi;
pisiasi, —pojkar pl. poisijõmpsikad, —prat
vestlemine, jutuajamine, —prata1 intr. juttu
ajama, —puttra1 intr. tasakesi podisema,
keema, —regna1 intr., impers. udutama,
vihma tibama, —rolig adj. naljakas, —sak
små/smäll
tühine asi, pisiasi, —sedlar pl. vähemad
paberrahad, —sinnad, —sint adj. part.
väiklane. —sinthet väiklus, —sjunga4 tr. ja
intr. omaette laulma, laulu ümisema, —skola
põhikooli kolm alamat klassi, —skratta1 intr.
tasa, omaette naerma, —skuren adj. part.
peeneks lõigatud; väiklane, —siug adj. kaval,
nupukas, —smulor pl. raasukesed, pudemed,
den ringen har inte kostat s. seda sõrmust ei
ole võileiva eest saadud, —snål adj. kitsi
väikestes asjades, —stad väikelinn, —stadsbo
väikelinlane, —stadsfasoner pl. väikelinna
kombed. —stadsmässig adj. part. väikelinlik.
—stat väikeriik, —sten koll. väikesed kivid.
—stjäla4 tr. näppama, —supa4 intr. veidi
jooma, salaja jooma. —sven årh. paaž,
kannupoiss. —svär(j)a4 intr. tasakesi, omaette
vanduma v. kiruma, —syskon pl. nooremad
õed ja vennad, —sysslor pl. väikesed tööd,
toimetused, —timmarna pl. tunnid pärast
keskööd, varajased tunnid, festen varade till
fram på s. pidu kestis kuni varase
hommikuni. —trevlig adj. mõnus, meeldiv, kena.
—tting — en,—ar mudilane. —töser pl.
väikesed tütarlapsed, plikakesed, —värka2
intr., impers. kipitama, valutama, —växt adj.
part. väikese kasvuga, —ärenden pl.
pisitoimetused. —öar pl. laiud, rahud.
Småland maakond Lõuna-Rootsis.
småningom adv., (så) s. vähehaaval,
aegamööda, pikapeale, järk-järgult.
nsmäck —en,—ar a. van. eriline leinamüts. b. rin-
nalapp, põll.
2smäck 1. fam., s-full puupüsti täis, s-fet väga
paks, lihav. 2. — en,—ar hoop, plaks. —a2 I.
tr., fam. lööma, s. till ngn kellelegi hoopi
andma. II. intr., fam. valetama, luiskama, s. i
ngn ngt kellelegi midagi ette luiskama, —lås
fam. snepperlukk,
smäcker adj. sale, sihvakas, peenike, —het —en
saledus, sihvakus.
smäd|a1 tr. laimama, sõimama, teotama,
pilkama, s-a Gud Jumalat teotama, —ar|e
—(e)n,= laimaja, sõimaja, teotaja, pilkaja,
—else ~n,~r teotus, pilkamine, —lig adj.
teotav, auhaavav.
smäde|bild karikatuur, —dikt pilkeluuletus. —full
adj. laimav, pilkav, teotav. —lysten adj.
laimu-, pilkehimuline. —ord sõimu—,
laimusõna. —skrivare pamfletist, pamflettide
kirjutaja, —vers, —visa pilkelaul.
smäkta1 intr., lit. igatsema. —n igatsus. —nde
adj. part. igatsev, sentimentaalne,
smälek —en teotus, häbistus.
smäll 1. —et fam. peks, vits. 2. —en,—ar pauk
plaks; löök, hoop, slå två flugor i en s.jig.
kaks kärbest ühe hoobiga tabama, kaks asja
453
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
