Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sportel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sportel/sprit
diülikond. —lov koolivaheaeg talvel
suusaspordi harrastamiseks, —nyheter
sportiuudi-sed. —skjorta spordisärk. —sko spordiking.
—slig adj. spordi—. —smässig adj. sportlik.
—sman spordimees, sportlane,
sport|el [—å—] — eln,—ler lõivud, kõrvalmaksud,
kõrvaltulud. ~inkomst lisatulu,
spotsk [—å—] adj. kõrk, pilkav, —het —en,—er
kõrkus, ülbus,
spott [—å—] —en v. —et 1. sülg. 2. fig. pilge,
pilkamine. —a1 intr. ja tr. sülgama, sülitama,
inte s. i glaset fam. kõvasti viina jooma, s.
varandra i ansiktet fam. sinatama hakkama,
s. ut välja sülitama, —avsöndring
süljenöris-tus. —fläck süljeplekk. —kopp süljekauss,
—körtel anat. süljenääre. —losk|a —an,—or
süljelarakas. —ning —en,—ar sülitamine,
sülgamine. —pris naeruväärselt odav hind.
—styver, komma åt, över ngt till en s. midagi
naeruväärselt odava hinnaga ostma, midagi
võileiva eest ostma,
spott|a [—å—] —an,—or vt. spätta,
spov —en,—ar zool. koovitaja,
sprack vt. spricka.
språk —et praksumine, pragisemine. —a1 intr.
praksuma, pragisema; sädemeid pilduma,
kölden s-r i väggarna külm paugub seintes,
—fåle tuline hobune; fig. tuisupea,
sprall —en v. —et fam. lõbus meeleolu. —ig adj.,
fam. lõbus,
sprang vt. springa.
spratt —et,= temp, vingerpuss, spela ngn ett s.
kellelegi vingerpussi mängima,
spratt|el —let rabelemine, siputamine. ~gubbe
hüpiknukk, hampelmann, —la1 intr. siplema,
rabelema, —lig adj. siplev, rabelev,
sprej v. spray —en,—er v. —ar udusti. —a1 tr.
udustama. —flaska udusti.
spret|a1 intr. üles v. väljapoole tungima; harakile
ajama, s-a med fingrarna sõrmi harakile
ajama, —ig adj. haraline.
spri —(e)t,—n mer. priit, —segel mer. priitpuri.
—stång priit,
sprick|a 1. —an,—or lõhe, pragu. 24 intr.
lõhkema, pragunema, löhenema\ fig., fam.
nurjuma, luhta minema, läbi kukkuma, s-a av
avund kadedusest lõhki minema, s-a av
skratt naeru kätte (peaaegu) surema, s-a i
examen ped. eksamil läbi kukkuma, s-a sönder
katki pragunema, lõhkema, purunema, s-a ut
(õitsele) puhkema, lahti minema. —ig adj.
praguline, lõhkine.
sprid|a4 I. tr. levitama, laiali laotama; laiali
kandma, hajutama, puistama, s-a ljus över
ngt millelegi valgust heitma, s-a omkring, ut
levitama, laiali kandma. II. refl. levima,
pinda võtma, laiali laotuma, missnöjet s-er sig
rahulolematus levib, —are ~n,= levitaja,
laialikandja. —d adj. part. levinud; üksik,
juhuslik, sporaadiline, en mycket s.
uppfattning väga levinud käsitus, s-a fail üksikud
juhtumid, —ning ~en,~ar levitamine,
laialilaotamine; levik, levitus. —ningscentrum
levi-miskeskus. —ningsförmåga levimisvõime.
—ningslins füüs. hajutuslääts. —ningsområde
levikuala.
spring —et,= mer. tross (kinnitamiseks).
2spring —et jooksmine. —|a 1. —an,—or pragu,
pilu, lõhe. 2.41. intr. 1. jooksma, s-a sin väg
minema jooksma, s-a på dörren uksest välja
jooksma, põgenema, s-a i höjden tõusma. 2.
lõhkema, lõhki minema, pakatama, s-a i
luften õhku minema v. lendama, s-a i bitar
kildudeks purunema. 3. (komma i dagen) välja
voolama v. purskama, en källa sprang ur
marken allikas purskas maa seest välja. 4.
den s-ande punkten otsustav asjaolu; rõhut.
abis.: s-a av hästen hobuse seljast maha
hüppama, linan sprang av köis läks katki,
s-a av sig överflödiga kilon üleliigset kaalu
maha jooksma, s-a bort ära jooksma, s-a
efter järele jooksma, s-a emot vastu jooksma,
s-a (i)fatt ngn kellegi joostes järele jõudma,
s-a fram välja v. esile jooksma; välja
purskama; (skjuta ut) esile v. välja ulatuma, s-a
förbi mööda jooksma, s-a fore ees jooksma, s-a
ifrån ära jooksma, s-a igenom läbi jooksma,
s-a in sisse jooksma, s-a ned (ner) alla
jooksma, s-a om mööda jooksma, s-a omkring
ringi v. ümber jooksma, s-a omkull maha v.
pikali jooksma, s-a på edasi jooksma, s-a på
ngn kellelegi vastu jooksma; kellelegi kallale
tormama, s-a sönder lõhki minema,
purunema, s-a upp üles v. püsti kargama; üles
jooksma; (om priser) tõusma; (öppna sig)
avanema, s-a ut välja jooksma, s-a över gatan
üle tänava jooksma. II. refl., s-a sig trött end
väsinuks jooksma, joostes ära väsima, —are
—n,= jooksja; (i schack) ratsu; zool.
pringel. —bagge tõu—, suguoinas. —brunn
purskkaev. —fjäder spiraalvedru, —flicka
jooksu-plika. —flod meretõus; uputus, —fot zool.
jooksujalg. —gosse, —grabb, —pojke
jooksupoiss. —lås snepperlukk, —mask zool.
maat-uss. —råtta zool hüpikhiir. —vatten
purskve-si.
sprinkler — n,= tehn. sprinkler (tule
kustutamiseks).
sprint — en,—ar tehn. kiil, splint; pulk, tapp.
sprint|a1 intr., sport lühimaad jooksma;
spurti-ma. — |er —ern,—rar v. = sprinter,
lühimaa-jooksja. —erlopp sport lühimaajooks, sprint.
sprit —en piiritus; viin. —a1 intr. 1. fam. viina
jooma, purjutama. 2. piiritust juurde lisama.
466
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
