Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - ståhej ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ståhej/stàt
kodus elatakse?, det här s-r inte rätt till siin
pole õige lugu, siin pole asjad korras, siin on
asi kahtlane, det s-r illa till med honom
temaga pole asjad korras, temaga on asi halb, så
s-r det till med den, saken nii on lood selle
asjaga, nii on asjalugu, nii see asi on, s. tillbaka
(millestki) maha jääma, (millegagi) mitte
võrdne olema, kellegagi võrreldes
tagaplaanile jääma, s. upp üles tõusma, püsti tõusma,
5. ut 1. välja ulatuma. 2. välja kannatama,
taluma, ögonen stod ut på honom tal olid
pungis silmad, s. ut med ngt midagi välja
kannatama, midagi taluma, s. ute väljas
seisma, väljas olema, (om pengar) (võlgnikelt)
saada olema, s. åter vt. återstå, s. över ngn i
ngt kellestki müleski üle olema, detfår s. över
till en annan dag see jääb mõneks teiseks
päevaks. II. tr. (utstå), s. sitt kast oma tegude
ees vastutama, s. sitt straff oma karistust
kandma, s. brud mehele minema, end
laulatada laskma. III. refl., s. sig trött väsimuseni
seisma, seistes ära väsima; (klara sig)
hakkama saama, han s-r sig bra tal läheb hästi, ta
saab hästi hakkama; (hålla sig) püsima, alal
hoiduma, säilima, mjölken s-r sig till i
morgon piim säilib homseni, målningen har s-tt
sig bra maal on hästi säilinud, —ende 1. adj.
part. seisev; alatine, püsiv, kindel. 2. —t
subst. part. seismine, s. vatten seisev vesi, på
s. fot fig. püstijalu, seistes, kohe, jalamaid,
otsemaid, s. gods mer. kinnistaglas, ett s.
skämt püsiv nali; s-t blev tröttsamt seismine
muutus väsitavaks, —plats seisukoht, —plats,
ståhej —et fam. müra, mürgel; kisa, lärm.
stål —et,= teras. —a1 tr. teraskõvaks tegema,
karastama, —bakad adj. part. (om bröd)
nätske, tainane. —band teraslint. —blank adj.
läikiv nagu teras, —blåsning tehn.
bessemee-rimine. —borste terashari. —båge teraskaar,
terasraam. —fartyg mer. teraslaev. — fjäder
terasvedru, —gravyr teraselõige. —haltig adj.
terast sisaldav, —hård adj. teraskõva. —lina
terasköis, —tross, —pansar terassoomus.
—penna terassulg. —plåt terasplekk. —rand (i
bröd) nätske, tainane koht. —rör terastoru.
—skena terasrööbas. —stick teraselõige.
—stift terasnõel. —sätta2 irr., tr., fig.
karastama; refl. ennast karastama, —tross
teras-tross. —tryck terastrükk. —tråd terastraat.
—ugn terasesulatusahi. —vjyer v. —wire
terasvaier. —verk terasetööstus,
terasevala-mistehas. —ört bot. emajuur.
stånd —et,= 1. (skick) seisukord, sätta ngt i s.
midagi korda seadma, vara i gott s. heas
seisukorras olema, vara i s. att göra ngt
võima-line v. suuteline olema midagi tegema, vara i
s. till ngt millekski võimeline olema, millega-
gi toime tulema, vara ur s. mitte suutma, få
ngt till s. midagi teostama, millegagi
hakkama saama, komma till s. toimuma, teostuma.
2. (ställning), hålla s. mot fienden vaenlasele
vastu pidama, fatta s. positsiooni sisse
võtma. 3. jahind. asukoht, hunden gjorde s.
framför älgen koer seisatas põdra ees. 4.
(läge) seis, seisund, vattens, veeseis. 5. fam.
erektsioon. 6. (växtindivid) taim, puhmas,
põõsas. 7. (salubod) müügikoht, turupood. 8.
(levnadsställning) seis, ogift s. vallalisus,
äkta s-et abieluseis. 9. (samhällsklass) seisus,
klass, det andliga s-et vaimulik seisus;
(riksstånd) (pl. ständer) aj. seisus, rikets ständer
(riigi) seisused, seisustekogu. —aktig adj.
püsiv, sihikindl, vankumatu, visa. —aktighet
—en, püsivus, sihikindlus, vankumatus,
visadus. —krok kal. und. —läger sõj. alaline
laager. —man pl. — ar lühikeseks lõigatud lakk.
—plats asupaik, —punkt seisukoht,
vaatepunkt, taga s. i en fråga teat. küsimuses
seisukohta võtma, ändra s. oma seisukohta
muutma, —punktstagande
seisukohavõtmine. —rätt sõjakohus, —skytte jahind.
jahilooma laskmine redupaigast. — stånds| anda
seisusevaim. —broder seisusevend. —enlig
adj. seisusekohane, —fördom seisuslik
eelarvamus. —författning seisuslik põhikord.
—mässig adj. seisusepärane, —kohane,
—representation aj. seisustekogu. —riksdag
aj. seisustepäev, —kogu. —skillnad seisuslik
vahe. —vis adv. seisuste järgi,
ståndar |e —(e)n,= 1. tehn. post, tulp, püstpalk,
tugipuu. 2. bot. tolmukas, —knapp bot.
tol-mukott. —mjöl bot. õietolm, —sträng bot.
tol-mukaniit.
stång —en, stänger ritv, latt, teivas, puu, varb,
(flagg—) (lipu—) varras, (tistel—) tiisel,
veh-mer, ais, (lack—) pulk, (mått) mõõduritv;
mer. teng, (segel-) (purje)peel, flagga på
halv s. lippu poolde vardasse laskma, hålla
ngn s-en fig. kellelegi vastu seisma, —a1 tr.
pusklema, puskama, puskima, s. hornen av
sig fig. sarved maha jooksma. —as1 dep.
pusklema, puskima, han är ej god att s. med
fig. temaga ei ole hea pähkleid pureda,
temaga ei maksa sarvi katsuda, —betsel
kangsuu-rauad. —bönor pl. kõrged oad. —järn
sepa-raud, lattraud, —korv keed. tanguvorst,
—piska pats, palmik. —ryttare keed.
suitsutatud tanguvorst,
stånk —et,= ägamine, ähkimine, oigamine. —a1
intr. ägama, oigama,
stånk|a — an,—or kruus, kann.
ståt —en toredus, hiügus, uhkus, luksus. —a1
intr. toredust ajama, uhkeldama, toretsema,
s. med ngt millegagi uhkustama. — hållar|e
486
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
