- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
491

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - subtil ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

subtil/summa

subtil adj. subtiilne, peen, õrn; teravmeelne,
teravmõtteline. —itet [—ét] —en,—er
subtiil-sus.

subtra|hend ~en,~er mat. mahaarvatav,
lahutatav. —hera1 tr., mat. maha arvutama,
lahutama. —ktion ~en,~er mahaarvutamine,
lahutamine.

sutbtropisk adj. subtroopiline, lähistroopiline.
subvalid [—id] adj. pedantne; lõtv, nõrk.
subven|era1 tr. toetama, abistama, —tion
~en,~ar subventsioon, toetus, abi. —tionera1
tr., vt. subvenera.
subversiv [—iv] adj. õõnnestav, s. verksamhet

õnnestustöö.
succé [syksé v. —u—] —n,—er v. succés [syksa]
—en,—er edu, menu, göra s. menu
saavutama, (kellelgi, millelgi) menu olema,
—författare menukas kirjanik,
succession [suks—] —en,—er suktsessioon,
järgnevus, üksteisele järgnemine; troonijärglus.
—sordning troonipärimisseadus.
successiv [suks—] adj. suktsessiivne, järgnev;
järk-järgult toimuv. —e adv. kord-korralt,
järk-järgult, vähehaaval,
suck —en,—ar ohe, dra, utstöta en lättnadens s.
kergendatult ohkama, dra, utandas sin sista
s. viimset korda hinge tõmbama, —a1 intr.
ohkama, õhkama; ägama, s. under oket ikke
ali ägama. —an ilma a. ja pl. ohkamine,
õhkamine; ägamine,
suckat —en v. —et keed. sukaad.
suckulent [—ént] bot. 1. —en,—er sukulent, lihak-

taim. 2. adj. sukulentne, mahlakas,
sud —en,—er mer., vt. reling,
sudanesisk [—é—] adj. sudaani,
sudd 1. —et a. määrimine, pintseldamine,
soper-damine; segu, sodi. b. fig. (natt—)
pummel-dus. 2. —en,—ar lapp, tutt, (bomulls-)
vatitü-kike. 3. —en,—ar v. sudd|er —ern,—ar lohakas
poiss; pummeldaja, —a1 I. tr.ja intr.
määrima, sodima, kriipseldama; kuivatama. II.
intr. priiskama, pummeldama; puterdama,
pudrutama; koperdama, s. ut ära pühkima,
kustutama, —ig adj. must, määrdunud,
laialivalguv; ebaselge, ebamäärane, ha s-a
begrepp om ngt millestki ebamäärast v.
ebaselget ettekujutust olema (kellelgi).
sudla1 tr., lit. ära määrima, reostama, rüvetama.
suffigera1 tr., keel. (midagi) sufiksina liitma, s-d
artikel määratud lõppartikkel. — suffix —et,=
keel. sufiks, tuletusliide,
suffisans vt. syfflsans.
sufflé —n,—er keed. suflee.
suffl|era1 intr. ja tr., teatr. sufleerima, ette
ütlema. —ör [—õr] ~en,~er suflöör, etteütleja.
—örlucka suflöörikast.
sufflett [—é—] —en,—er kokkupandav (vankri)-

kate.

suffragett [—g—] —en,—er sufražett.
sug 1. —et,= imemine, sõõm, neel. 2. —en, tappa
s-en huvi kaotama (millegi vastu), järele
jätma. 3. —en,—ar imemisseadis. —a4 intr., tr.ja
refl. imema, lutsima, s. på nappen lutti
imema, det suger i magen på mig fig. olen
näljane, s. musten ur ngn fig. kellestki mahla välja
imema, kedagi äärmuseni väsitama, sjön
suger mereõhk teeb kõhu tühjaks; rõhut.
abis: s. sig fast end külge v. kinni imema, s. i
(ta i) fam. kõvasti kinni võtma, ennast
pingutama, tööd rühmama, s. i sig sisse imema,
endasse imema; fig. (endasse) vastu võtma,
s. upp üles imema, endasse imema, s. ut välja
v. tühjaks imema, fig. kurnama, s. åt sig
endasse imema. —en adj. part., fam. näljane,
jag känner mig s. kõht on tühi, kõht
näpistab, vara s. på ngt midagi himustama,
—anordning, —apparat imemisseadis. —fisk
zool. imikala. —fot imijalg. —glas pipett.
—höjd tehn. imemiskõrgus. —kraft
imemisvõime. —mun zool. imemissuu. —ning
—en,—ar imemine, —organ zool.
imemisor-gan, —elund, —pump tehn. imipump. —rör
imitoru; zool. iminokk. —skiva zool.
imike-tas. —snabel zool. iminokk. —vårta zool.
imi-napp.

sugg|a —an,—or emis.

sugge|rera1 tr. sugereerima, sisendama. —stion
~en,~er sugestioon, sisendus. —stiv adj.
sugestiivne, sisendav,
sujett [süšett] —en,—er näitleja(nna).
sukta1 intr., fam., s. efter ngt midagi asjatult
igatsema.

sul|a 1. —an,—or tald. 2.1 tr. tallutama. —läder
tallanahk. —ning ~en,~ar tallutamine.
—spik, —stift tallanael.
sulage|mang [—semår|] v. soulage|mång ~et

hüvitus, troost, kergendus, —ra1 tr.
asendama, hüvitama,
sulfat —et v. —en,= v. —er keem. sulfaat.
sulfid —en,—er keem. sulfiid,
sulfit —et v. —en,= v. —er keem. sulfit,
sulfonal —en v. —et farm. sulfonaal.
sulfonamid [—å—] —en,—er farm. sulfoonamiid.
sulky [säll— v. sullki] —n,—er ingl. k. sport

võidusõidukaarik.
sultan [—ån] — en,—er sultan, —at —et,=
sultanaat, sultaniriik. — inn| a [—i—] —an,—or
sultani abikaasa,
sumak [—åk] —en teat. parkaine,
summ|a —an,—or summa; kõige tähtsam, tuum,
sisu, kokkuvõte, i en s-a kõik kokku, in s-a,
s-a summarum (lad. k.) kõik kokku, lühidalt,
lihtsalt, en s-a pengar rahasumma. —arisk
[—å—] adj. summaarne, kokkuvõtlik, lühen-

491

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0523.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free