Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - surnumerär ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
surnumerär/svan
surnumerär [—ar] adj., van. liigarvuline,
ülemäärane.
surpr|enerera1 [—u— v. — y—] tr. üllatama, —is
[—is] ~en,~er üllatus,
surr —et 1 .fam. surrogaat, aseaine. 2. sumin;
pirin, vurin, —a1 intr. sumisema, pirisema,
vurisema; fig. pidutsema, pummeldama.
surr|a1 tr. köiega kinnitama, köitma, s-a fast vt.
eelm. —ning ~en,~ar kinnisidumine,
köitmine, kinnitus,
surrogat —et,= surrogaat, aseaine,
surven fam., hela s. kogu kupatus,
survivans [syr— v. sur-år^s] —en järglusõigus.
sus —et mühin, kahin, sahin, vuhin, leva i s. och
dus priisates ja lõbutsedes elama, —a1 intr. ja
impers. kohisema, mühisema, kohama,
mühama, kumisema, vuhisema, det s-r i
öronen på mig mul kohiseb kõrvus, bilen s-de
förbi auto vuhises mööda, s. i väg minema
kihutama, —ning kohisemine, mühisemine,
mühamine, vuhisemine,
susen fam., göra s. otsustav, tagajärjekas olema,
suspekt [—é—] adj. kahtlane.
suspen|dera1 tr. suspendeerima, ajutiselt
ametist vabastama. —dering ~en,~ar ajutine
ametist vabastamine, —sion ~en,~er 1. vt.
eelm. 2. keem. suspensioon, heljum. —siv adj.
suspensiivne, edasilükkav,
suspensoar [—àr] —en,—er med. suspeneorium.
suss|a1 intr., fam. tuduma. —ig adj., fam. unine,
sutar|e — (e)n,= zool. linask,
sutenör [—or] —en,—er sutenöör, prostituudi
kulul elav mees.
suterräng v. souterrain [—ät|] —en,—er
keldrikorrus. —våning keldrikorter,
sutur [—ür] —en,—er 1. anat. luude liitekoht. 2.
med. haava õmblus,
suvenir v. souvenir —en,—er suveniir,
mälestusese.
suverän [—an] 1. —en,—er isevalitseja, suverään.
2. adj. suveräänne, iseseisev, sõltumatu,
ise-valitsuslik; osav. —itet [—ét] —en
suveräänsus, iseseisvus; fig. osavus, üleolek,
svabb —en,—ar mer. laevaküürimisnuustik. —a1
tr., mer. (nuustikuga) küürima. — svab|el
—eln,—lar vt. svabb. —la1 tr. vt. svabba.
svabbig adj., fam. suur ja lihav, s-a händer
suured paksud käed.
svack|a —an,—or süvend. —ig adj. süvenditega
varustatud,
svada —n jutukus, kõneosavus, sõnavaling.
svag adj. nõrk, nõder, jõuetu; kerge, vaevalt
märgatav; halb, s-a nerver nõrgad närvid,
det s-a(re) könet õrnem sugu, vara s. i benen
jalust nõrk olema, s. till hälsan nõrga
tervisega, s. hörsel halb kuulmine, s-t minne halb v.
nõrk mälu, s. för smicker nõrk meelituste
vastu, vara s.fiör ngn kellegi vastu nõrk
olema. —dricka kali, taar. —het —en,—er nõrkus
(ka fig.), —hetsmoment nõrkushetk.
—hetstecken nõrkuse tunnus, nõrkuseavaldus.
—sint adj. nõrgamõistuslik, nõdrameelne,.
—sinthet —en nõrgamõistuslikkus. —ström
el. nõrk vool. —synt adj. part. nõrga
nägemisega. —synthet —en nõrk nägemine, —ton,
—tryck keel. rõhutus, —vin vein.
svaj 1. mer., ligga på s. kiikuma, hõljuma. 2.
på s, viltu, med mössan på s. müts viltu peas.
—a1 intr., mer. hõljuma, kiikuma; lehvima.
—ig adj. kiikuv, õõtsuv; fam. šikk, peen.
sval adj. jahe, karge, vilu. —a1 tr., s. av
jahuta-ma. —ka 1. —n jahedus, kargus, viludus. 21
tr. jahutama, s. sina känslor oma tundeid
jahutama, s. sig med ett kallt båd külma
vanniga ennast karastama, —kande adj. part.
jahutav. —kig adj., vt., eelm. —na1 intr.
jahtuma, j ahenema, jahedaks muutuma, külmaks
minema, hans intresse har s-t tema huvi on
jahtunud.
sval|a —an,—or zool. pääsuke, en s-a gör ingen
sommar vanas, üks pääsuke ei too veel
kevadet. —bo pääsukesepesa. —ört bot.
kanakoole.
sval|e —en,—ar eeskoda, esik. —gång kaetud
käik maja ülemise korruse ümber.
svalg [—lj] —et,= 1. anat. kurk; neel. 2. (klyfta)
kuristik, sügavik, emellan oss och eder är
befäst ett stort s. piibl. meie vahel on suur
kuristik, —håla anat. kurguauk. —katarr
med. kurgukatarr. —mandel anat.
kurgu-mandel.
svall —et,= lainetus. —a1 intr. lainetama, keema,
havet s-r meri lainetab, —kött liigliha, —ning
—en lainetamine, keemine, hans blod råkade
i s.fig. ta veri hakkas keema, —våg laeva
liikumisest tekitatud laine.
svam|la1 intr. jamama, loba ajama. —lar|e
—(e)n,= lobiseja. —lig adj. jamav, lobisev.
—|mel —let tühi loba, jama, tühi jutt,
sõnavaling.
svamp —en,—ar 1. bot. seen, giftiga s-ar
mürgised seened, skjuta upp som s-ar ur jorden
(midagi) tulema nagu seeni pärast vihma. 2.
käsn; vamm. 3. erik. urbne metall. —a1 refl.
käsnuma, käsnataoliseks muutuma, —aktig
adj. käsnjas, käsnataoline. —djur zool.
käs-nalised. —förgiftning seenemürgi(s)tus. —gift
seenemürk. —ig adj. käsnataoline, käsnjas,
—kännare seenetundja. —lära seeneteadus,
mükoloogia. —odling seenekasvatus,
—plockning seenekorjamine. —sås ked.
seenekaste.
svan—en,—arv. —or zool. luik. —damm luigetiik.
—dun luige udusuled. — esång luigelaul.
493
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
