Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - säker ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
säker/säng
när det är tid! ütle, kui on aeg!, han gick
utan att s-a till ta läks ära ilma ütlemata, han
har ingenting att s-a till om ta ei tohi midagi
öelda, tal ei ole midagi kaasa rääkida, s-a
upp üles ütlema, s-a upp vänskapen med ngn
kellegagi sõprussidemeid lõpetama, s-a upp
sig ennast üles ütlema, s-a ut (vabalt) välja
ütlema; hääldama, s-a åt ngn ngt kellelegi
midagi ütlema. —|en —nen,—ner v. sägn
—en,—er saaga, muinaslugu, muistend;
legend.
säker adj. kindel, julge, hädaohutu, varjatud,
kaitstud; usaldatav, usaldusväärne, ett s-t
gömställe kindel peidupaik, säkra uppgifter
kindlad andmed, vara s, på sin sak oma asjas
kindel olema, ta det säkra före det osäkra
parem karta kui kahetseda, vara s. i korken
iseteadlikult esinema, —het —en,—er 1.
kindlus, kindel teadmine; julgeolek, hädaohutus,
kaitstud olek, den allmänna s-en avalik
julgeolek, befinna sig, vara i s. kindlas kohas
olema, väljaspool hädaohtu olema, sätta i s.
kindlasse kohta viima v. toimetama, för s-s
skull ettevaatuse pärast, igaks juhuks. 2.
tagatis, garantii, kindlustus; käendus, ställa
s. för sig tagatist esitama, —ligen adv.
kindlasti. —ställa2 tr. kindlustama,
säkerhets|anordning kaitseseadeldis.
—bestämmelse ohutuseeskiri, —föreskrift vt. eelm.
—glas purunematu klaas, —kassa
kindlustus-kassa. —kedja uksekett; kaitsekett. —känsla
kindlus(e)tunne. —lampa hädaohutu lamp.
—lås patentlukk. —nål vedrunõel. —nät
kait-sevõrk. —pakt kaitseleping, —propp el.
kaitsekork. —råd, S-et Julgeolekunõukogu,
—tändsticka hädaohutu tuletikk, —ventil
tehn. kaitseventiil, —åtgärd kaitseabinõu.
säkr|a1 tr. 1. kindlustama. 2. (om gevär)
kaitseriivi panema, kaitsevinnastama. —ing
~en,~ar 1. ei. kaitse. 2. sõj. kaitseriiv.
säl —en,—ar zool. hüljes. — bisam kotik, —djur
zool. loivaline. —fångare —n,= hülgepüüdja.
—fångst hülgepüük, —hund vt. säl. —jägare
hülgekütt. —kut hülgepoeg, —skinn
hülge-nahk. —späck hülgerasv. —tran hülgerääs.
sälg [—lj] —en,—ar bot. raagremmelgas.
sälj|a2 irr., tr. (ära, maha) müüma, s-a av maha
müüma, s-a ut viimseni ära müüma, s-a sig
ennast ohverdama, s-a sig dyrt ennast kallilt
müüma, varan s-er sig själv kaubal on hea
minek, —ar|e —(e)n,=, —ersk|a — an,—or
müüja, —bar adj. (kergesti) müüdav.
säll adj. üliõnnelik, õnnis ;fam. vintis, —het —en
õnnelikkus, õndsus, —hetsdröm
õndsus(e)-unistus. — hetsrus õnnejoovastus, ekstaas.
sälla1 refl., s. sig till ngn kellegagi seltsima v.
ühinema, kellegi juurde minema.
säll|e —en,—ar sell, poiss, vend, vennas, en
oför-vägen s-e hulljulge poiss, en otrevlig s-e
vastik tüüp.
säll|an adv. harva;/am. mitte sugugi, —sam adj.
imelik, kummaline, iseäralik, —spord adj.
part., vt. —synt. —synt adj. part. haruldane,
ebaharilik, erakordne. —synthet ~en,~er
haruldus, rariteet,
sällskap —et,= 1. seltskond. 2. selts, ühing, ring.
3. seltsiline, kaaslane, slutet s. kinnine ring v.
selts, råka i dåligt s. halba seltskonda
sattuma, göra ngn s. kellelegi seltsiks v.
kaaslaseks olema, göra ngn s. hem kedagi koju
saatma, han är inte något lämpligt s. tema ei
ole sobiv kaaslane v. seltsiline, —a1 intr., s.
med ngn kellegagi seltsima, kellelegi
kaaslaseks olema, —lig adj. seltskondlik, seltsiv,
seltskonda armastav. — lighet —en
seltskond-likkus, seltsivus,
sällskaps|afton seltskondlik õhtu. —broder 1.
teat. seltsi liige, seltsikaaslane. 2.
seltskonnainimene. —dam seltsidaam. — dans
seltskon-natants. —dräkt seltskonnariietus. —lek
selts-konnamäng. —liv seltskonnaelu, —människa
seltskonnainimene, —resa grupireis,
sällträ pallikurikas, löögipuu.
sält|a —an soolasus, om saltet mister sin s-a
piibl. kui nüüd sool kaotab oma väe. —ing
~en,~ar bot. õisluht.
sämja —n üksmeel, hea läbisaamine, leva i s.
täielikus üksmeeles elama. —s2 dep.
üksmeeles elama, hästi läbi saama, kokku sobima,
sämre adj., komp., vt. dålig, inte vilja vara s. än
ngn annan mitte tahtma kellestki maha
jääda, han är inte s.för det sellepärast ei ole ta
veel halvem, see ei tee teda halvemaks.
sämsk|a1 tr. seemisparkima, seemisnahka
parkima. —beredning seemisparkimine. —garva1
tr., vt. sämska. —garvare, — makare
seemis-parkija, —parkal, —skinn seemisnahk.
—skinnshandske seemiskinnas, seemisnahast
kinnas,
sämst adj., sup., vt. dålig.
sänd|a2 tr. saatma, läkitama, lähetama; vrd. ka
skicka, s-a på kortvåg lühilainel saatma, s-a
av ära saatma, —ar|e —(e)n,= saatja;
saate-jaam. —aranläggning saatejaam, saatja.
—ar-station vt. eelm. —ebrev kirjalik läkitus,
läki-tuskiri. —ebud saadik; käskjalg, —ning
~en,~ar 1. saatmine, edasitoimetamine. 2.
saadetis. 3.fig. ülesanne, kutsumus. 4.
(raadiosaade. —ningstid saateaeg,
sänder muutm., i s. korraga, två i s. kaks
korraga, kahekaupa, ta en uppgift i s. ülesandeid
ükshaaval võtma, litet i s. vähehaäval.
säng —en,—ar 1. voodi, gå till s-s voodisse
heitma, magama minema, ligga till s-s (haigena)
502
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
