Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - söcken ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
söcken/sönder
socken 1. muutm. argipäev, i helg och s. püha-ja
argipäeval. 2. adj. argipäevane, —dag
argipäev, tööpäev,
söder 1. —n lõuna, süüd; lõunamaad, i s. lõunas,
lõuna pool. 2. adv., s. därom sellest lõuna
pool, s. ut lõuna poole. —havsö Lõunamere
saar. —sken lõunavalgus. —sol lõunapäike.
Söder Södermalm, Stokholmi lõunaosa, bo på S.
Södermalmis elama, —hamn [—k—] linn
Häl-singlandis. —havet Lõunameri, —manland
maakond Stokholmist lõuna pool. —tälje
[—ä—] linn Södertörnis. —törn [—to—]
Sö-dermanlandi kirdeosa.
söderman— v. sörm|ländsk adj.
Södermanlan-dist pärinev. —ländsk|a 1. —an
södermanlan-di murre. 2. —an,—or Södermanlandist
pärinev naine. — länning ~en,~ar
södermanland-lane.
södra adj. lõunapoolne, lõuna,
sög vt. suga.
sök —et jahind. otsimine, hunden har gott s.
koeral on hea nina. —a21. tr. 1. otsima, s. efter
ngn kedagi otsima, s. reda på ngt midagi üles
otsima, s. med ljus och lykta efter ngt midagi
hoolikalt otsima. 2. katsuma, püüdma;
taotlema, s. övertala ngn kedagi veenda püüdma,
s. en plats kohta otsima, s. ett tillstånd luba
taotlema, s. ett stipendium stipendiumi
taotlema. 3. (lagsöka) jur. kohtusse kaebama. 4.
(matta) väsitama, rammestama, luften söker
õhk rammestab; rõhut. abis.: s.fram üles
otsima, välja tooma, s. igenom läbi otsima, s.
upp üles otsima, s. ut välja otsima, välja
valima. II. refl., s. sig bort
ümberpaigutamispal-vet esitama, ümberpaigutamist paluma,
skeppet sökte sig in mot land laev püüdis jõuda
maale lähemale, s. sig in vid riksbanken
riigipangas kohta ostima, röken sökte sig ut
genom springorna suits tungis välja läbi
pragude. —ande 1. adj. part. otsiv. 2. —n,= subst,
part. kohaotsija, kohasoovija, kandidaat. 3.
—t subst. part. otsimine, —ar|e —(e)n,= 1 .fot.
näidik. 2. prožektor, liikuv helgiheitja,
-ar-ljus helgiheitja valgus, —t adj. part. otsitud,
tehtud, afekteeritud.
söl —et 1. aeglus, viivitamine, venitamine,
ajaviitmine. 2. (orenlighet) mustus, pori, löga.
—a1 I. tr., s. ned ära määrima, räpastama, s.
sina händer i blod oma käsi verega
määrima. II. intr. (asjata) aega viitma, viivitama,
venitama, s. bort tidén asjata aega viitma v.
raiskama. —aktig adj. aeglane, pikaldane,
veniv. —ar|e —(e)n,= ajaviitja, ajaraiskaja,
venivillem. —ig adj., vt. —aktig. —korv, —måns
—en,—ar fam. kohmitseja, venivorst,
venivillem.
sölj|a — an,—or pannal.
Sölvesborg [—årj] väikelinn Blekinges,
^öm —met v. koll. —men,= kabja—, hobusenael;
saapanael. —hål naelaauk. —stick vet.
naela-piste (rautamisel hobuse jalga).
2söm —mer,—mar ka anat., bot., zool. õmblus,
rocken har gått upp i s-men kuuel on õmblus
lahti läinud, syna i s-marna fig. täpselt läbi
vaatama, —arbete õmblustöö. —ma1 tr.
õmblema. —mer sk I a —an,—or õmbleja, —nad
—en,—er õmblemine; õmblustöö.
—nads-ateljé õmblustöökoda,
sömn —en undfalla is. uinuma, magama jääma,
ha god s. (kellelgi) hea uni olema, tala i s-en
unes rääkima, gå i s-en unes käima, gnugga
s-en ur ögonen und silmist ära hõõruma, den
sista s-en viimne uni, surm. —aktig adj. unine,
—behov unetarve. —drucken adj. part. unine,
uimane, mitte päris ärkvel, —dryck unejook.
—givande adj. part. uinutav, suigutav.
—gångare kuutõbine, somnambuul. —ig adj.
unine, jag känner mig s. ma olen unine, mul
tikub uni peale, —ighet —en unisus. —lös adj.
unetu. —löshet unetus, unepuudus, —medel
unerohi. —pulver unepulber. —sjuk adj.
une-haige, unitõbine. —sjuka unehaigus, unitõbi.
—tuta fam. unimüts, unekott, —tyngd adj.
part. unine, unerammestuses (olev).
sõna1 tr., mäend tööd lohakile jätma,
söndag —en pühapäev, varje s. iga(l)
pühapäev(al), på s. tuleval pühapäeval, om
s-arna pühapäeviti, i s-s eelmisel pühapäeval,
—lig adj. pühapäevane, —ligen adv.
pühapäeviti.
söndags | arbete pühapäevane töö. —barn
pühapäeval sündinud laps. —bilaga
pühapäe-valisa. —bokstav pühapäevatäht.
—eftermiddag pühapäeva õhtupoolik, —förmiddag
pühapäeva hommikupoolik. —jägare
pühapäevakütt, —klädd adj. part.
pühapäe-variides (olev), —kläder pl. pühapäevariided,
—kväll pühapäevaõhtu. —morgon
pühapäe-vahommik. —nummer pühapäevane number,
—skola pühapäevakool. —tjänstgöring
pühapäevane töö. —tåg pühapäevane rong.
sönder 1. adv. katki, puruks, slå s. katki, puruks
lööma, slå ngn s. och samman kedagi pihuks
ja põrmuks tegema, kedagi vaeseomaks
peksma. 2. adj. katkine, strumpan är s. sukk
on katki, —bita4 tr. katki hammustama.
—bomba1 tr. puruks pommitama, —brista4
intr. katki murduma, lõhkema, —bryta4 tr.
katki murdma, purustama, —dela1 tr.
osadeks jagama, osadeks lahutama; keem.
lahustama, —delbar adj. lahutatav;
lahustatav. —fail lagunemine, —falla4 intr.
lagunema, murenema, purunema; jagunema.
—fräta2 tr. puruks sööma, katki soovitama.
505
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
