Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tillvägagående ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tillvägagående/tio
irr., tr. toime panema, saavutama,
—vägagående —t,—n subst. part. toimimine,
tegutsemine; toimimis-, talitusviis. — vägagångssätt
talitusviis, —väga2 tr. üles kaaluma, valmis
kaaluma, —välja2 irr.,tr. juurde valima,
—välla1 refl., omavoliliselt võtma, t. sig makten
võima enda kätte haarama, —vänja2 irr., tr.
harjutama, —växa2 intr. juurde kasvama;
kinni kasvama;./?^, targemaks saama, —växt
—en juurdekasv; arenemine, befolkningens
snabba t. rahvaarvu kiire suurenemine, vara
stadd i t. kasvamas olema, kasvama,
-växt-förmåga kasvuvõime. —växla1 refl. endale
vahetama, —ympa1 tr. juurde pookima. —yrd
adj. part. kinnituisanud. —yxa1 tr. kirvega
välja raiuma, jämedalt töötlema, suurest
laastust lööma, —ägna11. omistama,
pühendama, deditseerima. II. refl. omastama,
omandama. —ägnan ilma a. ja pl. pühendus,
dedikatsioon. —ägnelse —n omandamine,
omastamine, —ägor pl. juurdekuuluvad
maaalad. —ämna1 tr. kavatsema, plaanitsema,
—ända [—a—] adv. otsas, lõppenud, läbi,
möödas, innan ett år gått t. enne kui aasta oli
möödunud, —ändabringa2 irr., tr. lõpetama,
(millelegi) lõppu tegema. —ändalupen adj.
part. lõppenud, lõpule jõudnud, —ärna1 tr.,
lit. kavatsema, plaanitsema, —äventyrs adv.
võib-olla, juhtumisi, juhuslikult, om han t.
skulle komma kui ta juhtuks tulema, kui ta
juhtumisi peaks tulema, —öka1 tr.
suurendama. —ökning —en,—ar rohkendamine;
rohkenemine, suurenemine, juurdekasv, vänta t. i
familjen perekonna juurdekasvu ootama.
—önska1 tr., t. ngn ngt kellelegi midagi
soovima. —önskan ilma a. ja pl. soov. —övers
[—o—] adv. alles, järel; inte ha ngt t. fig.
mitte meeldima,
tilt|a —an,—or põll. vaohari, mullariba.
tima1 intr., van. juhtuma, sündima,
timbal [—ål] —en,—er 1. keed. teat. praad. 2.
muus. timpan, litaur.
timbre [tär|ber] —n muus. tämber, kõlavärving.
timid [—id] adj. arg. arglik, häbelik:,
tagasihoidlik. —itet [—ét] —en argus,
tagasihoidlikkus, häbelikkus.
tin\jan —en bot. tüümian, aed-liivatee.
timlig adj., van. ajaline;fig. ajalik, —het —en
ajalikkus.
tim|me —men,—mar v. luul. tim|ma ~n,~r tund,
varje t-me iga tund, varannan t-me iga teine
tund, en och en halv t-me, halvannan t-me
poolteist tundi, tre kvarts t-me kolmveerand
tundi, vänta på ngn i t-mar kedagi tundide
viisi ootama, göra ngt i elfte t-men midagi
viimsel minutil tegema, hans sista t-me har
kommit tema viimne tunnike on tulnud, —an-
tal tundide arv. —arbetare tunnitööline.
—arvode, —avlöning tunnitasu, —glas liivakell,
—lärare tunniandja, —lön tunnitasu, —slag
kellalöök, kellalöömine, på t-et minutipealt,
punktipealt. —slång adj. tundide pikkune,
tunde kestev, —tal, i t. tundide viisi, —visare
tunniosuti, —näitaja,
timmer timret, = palgid, ehituspuud, mer.
ümar-materjal laevadel, flotta t. palke parvetama,
bygga en stuga av t. palkidest maja ehitama,
—avverkning metsaraiumine. —bråte, —bröt
survis. —doning teat. palgiveokelk. —flottare
—n,= palgiparvetaja, parvepoiss. —flotte
pal-giparv, parvetatavad palgid, —flottning
pal-giparvetus. —hus palkmaja, —hygge
raie-lank. —karl puuraiuja, metsaraiuja. —kälke
palgiveokelk. —körning palgivedu. —lass
palgikoorem. —läns v. —länsa palgiparv. —man
1. puusepp. 2. zool. käätsusikk. —skog
palgi-mets. —stock puutüvi, palk, dra t-ar fig.
valjusti norskama, —svans liik palgisaage.
—träd palgipuu. —vägg palksein, —yxa
palgi-kirves.
2timmer (ett) pl. = van., kaub. nelikümmend
nahka.
timotej [—éj] —en bot. timut.
timra1 tr. palkidest ehitama, t-d stuga palkmaja,
t. upp püstitama, ehitama.
Hin|a —an,—or 1. tõrs, toober, pütt, smört-a
võipütt. 2. kal. mõrd.
^ina1 t. upp I. tr. üles sulatama. II. intr. üles
sulama; fig. rõõmsamaks muutuma.
tindra1 intr. särama, sätendama, stjärnorna t-r
tähed säravad, t-ande barnaögon laste
säravad silmad.
ting —et,= 1. asi, ese, alla goda t. är tre kolm on
kohtu seadus, saker oeh t. asjad; asjalood,
asjad ja olud, t-et i sig filos, asi iseendas. 2. a
kohus, kohtu istungjärk, sitta t. kohut
pidama, õigust mõistma, b. aj. ting. —föra2 tr.
kohtusse, kohtu ette kutsuma, —ord gram.
nimisõna.
tinga1 tr. tellima; palkama; üürima, t. rum tuba
tellima,
tingest —en,—ar asi, ese.
tings|bord kohtulaud. —frid kohturahu. —hus
kohtuhoone, —lag kohturingkond. —lokal
kohtusaal, —ordning kohtukorraldus,
—sittning kohtuistung,
tinktur —en,—er tinktuur.
tinn|e —en,—ar ehit. sakk, tipe; luul. mäetipp;
fig• tipp.
tinning —en,—ar oim, meelekoht, blodet bultar i
t-arna veri tuksub oimukohtades, —ben anat.
oimuluu. —grop anat. oimuauk. —Job anat.
oimusagar.
tio v. fam. tie arvs. kümme, t. Guds bud Jumala
522
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
